Mida teha, et valu ei läheks krooniliseks?

Kuna krooniline lihas-luukonna valu põhjustab probleeme nii selle käes kannatajatele kui ka ühiskonnale laiemalt, tuleks välja selgitada, kuidas sekkuda, et ägedast ja alaägedast valust ei kujuneks krooniline valu.

Juba tekkinud probleemiga kiiret tegelemist nimetatakse teiseseks ennetuseks. Ennetuse tasanditest loe põhjalikumalt siit ja nende praktilisest rakendamisest siit.

Teisese ennetuse jaoks peame välja selgitama:

1. Miks muutub valu krooniliseks? Sellele küsimusele oskame juba veidi vastata, krooniliseks muutumise puhul mängivad rolli “kollased lipud” (lippude süsteemist on põhjalikumalt kirjutatud siin) ehk peamiselt psühhosotsiaalsed ja keskkonnategurid. 
2. Kuidas leida üles n-ö haavatavad sihtrühmad, kelle puhul on suurem tõenäosus, et valu muutub krooniliseks? “Kollaste lippude” väljaselgitamiseks on välja töötatud erinevad hindamisinstrumendid, näiteks STArT Back Screening Tool (NB! Olemas ka eesti keeles) ja Örebro Musculoskeletal Pain Screening Questionnaire.
3. Kasutada tõenduspõhiseid sekkumisi, et riskitegureid maandada. Meyer jt uurisid, millised teisese ennetuse sekkumised on tõhusad (nii kliiniliselt kui majanduslikus mõttes). 

Selgus, et igale inimesele tuleb läheneda individuaalselt, arvestades tema riski kroonilise valu tekkeks. Kui patsienti hinnates selgub, et tal on madal risk kroonilise valu tekkeks, siis ei vaja ta lisasekkumist. Mida ta vajab, on tavaline info: asjakohase teabe jagamine, rahustamine-julgustamine ning aktiivsuse toetamine. 

Keskmise ja kõrge riskiga patsiendid tunnevad end nii kehaliselt kui vaimselt paremini ning lähevad kiiremini tööle tagasi, kui sekkumistes on esindatud kognitiiv-käitumuslik ja kehalise treeningu komponent. Grupiteraapia on sama tõhus kui individuaalne teraapia.

Enamikke sekkumisi viisid läbi füsioterapeudid, kes olid saanud väljaõppe, et tegeleda paranemisprotsessis ettetulevate psühhosotsiaalsete takistustega. Kusjuures vaja ei lähe suurt hulka teraapiatunde, küll aga on tähtis hakata ruttu tegutsema (4 kuu jooksul saavutati paremaid tulemusi kui 12 kuu jooksul).

Pildil on näidatud, kuidas pärast STArT Back Screening Tooli kasutamist võiks erinevad sekkumised välja näha: kõrgema riskiga patsientidele rohkem sekkumisi, sh biopsühhosotsiaalne hindamine, valualane harimine fookusega inimese (liigutus)hirmudel ja valearusaamadel, toimetulekustrateegiate (järk-järguline koormuse tõstmine, unejuhtimine, probleemide lahendamine, eesmärkide seadmine jne) õpetamine, tööle naasmise plaani väljatöötamine ja toetamine selle järgimisel. Põhjalikumalt saab tööle naasmise tähtusest lugeda siit. Kusjuures soovitatakse vältida voodirežiimi, massaaži, traktsiooni ja elektriravi.

 

Kuidas aga toimida siis, kui valu on juba krooniliseks muutunud, loe siit.