Kroonilise valuga tööl ja trennis?

Mis on valu? Me kipume arvama, et see on midagi objektiivset, aga kui vaadata valu definitsiooni, siis on tegemist “ebameeldiva tunde- ja emotsionaalse kogemusega, mis on seotud tegeliku või potentsiaalse koekahjustusega”. Vahel öeldakse halvustavalt, et valu on peas kinni, aga tegelikult on igasugune valu peas kinni, sest valu tekibki ajus! Ning ajul on ka võime valunuppu tugevamaks või nõrgemaks reguleerida.

Äge valu tekib enamasti mingi konkreetse põhjuse, näiteks luumurru või haava tõttu. Kui see paraneb, läheb ka valu üle. Äge valu on meile ellujäämiseks hädavajalik. Valu peetakse krooniliseks, kui see kestab kauem kui kudede paranemiseks peaks kuluma (ehk üle 3 kuu). Sageli on kroonilise valu käes kannataja käinud mitmete erinevate arstide juures ning saanud kinnituse, et objektiivselt pole põhjust valutamiseks.

Euroopas läbiviidud uuringu kohaselt kannatab kroonilise valu käes iga 5. eurooplane, sama paljud ei saa valu tõttu töötada. Nendest, kes töötavad, ütleb 61%, et valu mõjutab töötegemist negatiivselt. Valu tõttu võetakse keskmiselt 14 haiguspäeva aastas. Seega peaks kroonilise valuga tegelemine olema ka tööandja jaoks tähtis.

Kindlasti ei pea kroonilise valu tõttu töötamisest loobuma, küll aga tuleks läbi mõelda mitmekülgne sekkumine, et kroonilise valuga töökohal toime tulla. Lihas-luukonna kroonilise valu puhul tuleb esmalt hinnata töökeskkonna füsioloogilisi ja psühhosotsiaalseid ohutegureid ning vajadusel töökeskkonda kohandada. Unustada ei tohi aga töötaja individuaalseid ohutegureid: vähest liikumist, üldisemalt tervisekäitumist, vaimse tervise probleeme jne.

Ei tohiks tekkida olukorda, kus valu tõttu muudetakse füüsiline töökoormus olematuks ning tekitatakse sellega nõiaring, mille puhul hakkab vähene treenitus valu alal hoidma. Seega on ülitähtis tegeleda nii töökeskkonna kui töötajaga. Näiteks kroonilise alaseljavaluga töötajate aitamiseks läbiviidud sekkumine koosnes osalusergonoomikast, kehalisest treeningust ning kognitiiv-käitumuslikust treeningust. Iga inimese valukogemus on erinev, seega tuleb kindlasti arvesse võtta töötaja soove ja vajadusi.

Kroonilist valu hoiavad alal muuhulgas liigutushirm ja teatud tööliigutuste-tegevuste vältimine. Seega on kroonilise valu tsüklist väljamurdmisel oluline valu ümbermõtestamine ja tegutsemine-liikumine valust hoolimata, näiteks “exercise into pain” – terapeutiline harjutus, mille puhul valu on lubatud ja sellega treenitakse aju, et valu ei tähendaks alati ohtu ega vigastuse suurenemist. Koormust tuleb tõsta järk-järgult, millega võib kaasneda valu ajutine ägenemine. Samamoodi tuleb hakata uuesti tasapisi treenima ka valu tekitanud tööliigutusi (NB! Siinkohal on jällegi tähtis, et enne on töökohta hinnatud ja kohandatud). 

Kui tahad kroonilise valu kohta rohkem teada ning oskad inglise, vene või soome keelt, uuri Retrain Pain Foundation kodulehte. See on tõenduspõhine ja ka enda klientidega korduvalt läbiproovitud lahendus kroonilise valuga toimetulekuks! Tasuta pealekauba.

Nüüd, kui sa tead, et liikumine aitab kroonilise valu vastu, on järgmine küsimus: mis aitab kroonilise lihas-luukonna valuga tööealistel treeningkavast kinni pidada? 

  • Treeningu tüüp ei oma tähtsust. Vali see, mis sulle meeldib, aga ära lange mugavustsooni: proovida tuleks ka uusi väljakutseid pakkuvaid treeninguid.
  • Kellegi juhendamisel treenimine on parem kui ilma juhendajata või kodus treenimine. Seega otsi endale sobiv treeninggrupp.
  • Toimib nii personaaltreening kui grupitreening. Personaaltreeningu puhul on plussiks paindlikkus. 
  • Liigutuste kvaliteet ja treeningkavast kinni pidamine paraneb, kui näost näkku kohtumistele lisatakse järelkohtumised, videomaterjal jmt.
  • Kasuta järgnevaid strateegiaid: küsi treenerilt ja anna endale tagasisidet, sea eesmärgid, kasuta ajurünnakut, et lahendada probleeme, mis ei lase sul trenni jõuda, pea treeningpäevikut jne. 

Võta kroonilisel valul sabast kinni nii tööl kui trennis!