Töötamine ja vähk: tööandja roll

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri andmetel diagnoositakse Euroopas tööealistel iga-aastaselt ligikaudu 1,7 miljonit uut vähktõve juhtumit. Üle poolte saavad rinna-, jämesoole-, eesnäärme- ja kopsuvähi diagnoosi. Vähidiagnoos mõjutab inimese (töö)elu väga tugevalt, enamasti võetakse pikk haiguspuhkus. Probleemiks on vähenud energiatase, vaimse tervise halvenemine (depressioon, ärevus, tähelepanu- ja mäluhäired), vähenenud kehaline töövõime, valu.
 
Tänapäeval on vähist saamas krooniline haigus, sest vähist tervenenute hulk kasvab ning neil esineb ka pärast ravi lõppu pikaajalisi sümptomeid, näiteks väsimust ja jõuetust, mis mõjutab produktiivsust. Olgugi, et töötamise ja tööle naasmise teemadel tuleks vähipatsiendiga rääkida, ei pea paljud tervishoiutöötajad seda enda ülesandeks, mistõttu võib töötaja jääda oma murega üksi.
 
Tööandja toetus on võtmetähtsusega 
 
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur on koostanud nõuanded tööandjatele juhuks, kui tööle naaseb vähidiagnoosiga töötaja. Tööandja toetus jaguneb neljaks etapiks.
  1. Haigestumisest rääkimine. Tööandja roll: toetada, suhtuda mõistvalt, arutada, kas töötaja soovib kolleege teavitada ja kuidas nendega suhelda, lisaks tuleks arutada tööandja ja töötaja seaduslikke õigusi ja kohustusi seoses haiguspuhkusega (töökoormus, tööülesanded, vajalik abi, asendaja jne). NB! Kindlasti on siinkohal oluline töötaja õigus eraelu puutumatusele ehk ta ei pea diagnoosist tööandjale rääkima, kui ei soovi.
  2. Raviperiood. Tööandja roll: hinnata, millist tuge vajab töötaja ravi ajal, kas soovib suhelda kolleegidega; töötajaga suhelda ning hinnata tema vajadusi, ootusi ja võimalusi.
  3. Tööle naasmise kavandamine. Tööandja roll: kaasata töötervishoiuarst, vahetu juht ning töötaja tööle naasmise protsessi, tutvustada töötajale ettevõttesisest töötajate tööle naasmise programmi, kohandada seda vastavalt töötaja vajadustele ja eelistustele, selgitada välja vajadus konsultandi vmt kaasamiseks (tööle naasmise võib muuta sujuvamaks programm, kus on kombineeritud füüsiline tegevus, psühholoogiline nõustamine ja töökoha kohandamine). 
  4. Tööle naasmine. Tööandja roll: planeerida ja ellu viia järk-järguline tööle naasmine kava, seda koos töötajaga jälgida ning vajadusel kohandada. Kui töötaja töövõime on oluliselt vähenenud, tuleks koos töötervishoiuarsti (vm spetsialisti) ja personalitöötajaga kaaluda alternatiivseid lahendusi.
 
Kehaline aktiivsus ja vähk
 
Treening (soovitatakse füsioterapeudi juhitud treeningut) parandab vähipatsientide elukvaliteeti, vähendab turseid, väsimust, valu ning vähi taasesinemise tõenäosust, toetades ja parandades samal ajal tervisliku kehamassi (sh lihasmassi) säilitamist, luutihedust, kehataju ning tööle naasmist.
 
Üldiselt võib järgida soovitust liikuda mõõdukas tempos vähemalt 150 minutit nädalas (või 75 minutit intensiivselt või vastav kombinatsioon mõõdukast ja intensiivsest), kuid erinevate vähitüüpide puhul võib esineda erandeid. Rinnavähi ja sobiva treeningu teemalist blogipostitust loe siit.