"Õigesti" tõstmise koolitused ei tööta. Miks me neid endiselt teeme?

Järgnev kokkuvõte tugineb Jodi Oakmani jt 2024. aastal ilmunud artiklil "We know it doesn't work: Why do we still use how to lift training for the prevention of musculoskeletal disorders?"

Mida me teema kohta juba teame?

Milles on probleem?

Lihas-luukonna vaevuste põhjuste keerukus ja see, kuidas me neid töökeskkonnas üritame ennetada ja vähendada, ei ole omavahel kooskõlas, sest kui millegi põhjuseid on mitu, siis tõenäoliselt peab ka lahendus olema veidi laiem, adresseerides võimalikult suurt hulka põhjuseid süsteemsel moel. Joonisel on välja toodud, kuidas psühhosotsiaalsed ja füsioloogilised ohutegurid omavahel suhestuvad. 

Sellest teadmisest hoolimata oleme olukorras, kus tööandjad kas ei tea või ei jaksa mõelda teema keerukusele ning korraldavad "õigesti" (jutumärgid seetõttu, et sirge seljaga tõstmise soovitus on vananenud ning pigem tuleks soovitada selja mitmekesist kasutamist) tõstmise (või laiemalt raskuste käsitsi teisaldamise) koolitusi, mis ei toimi, st nad ei enneta nt alaseljavalu. Oakman leidis, et üle 70% Austraalia tööandjatest ning töötervishoiu- ja tööohutusteenuste pakkujatest on viimase kahe aasta jooksul kasutanud või pakkunud tõstmistehnika koolitusi. Tööandjad usuvad, et see on vajalik tööohutuse nõuete täitmiseks ja teenusepakkujad peavad seda oluliseks osaks lihas-luukonna vaevuste ennetusprogrammidest. Teenusepakkujad pakuvad koolitust siis, kui klient seda soovib (tundub, et sõltumata sellest, kas tegevus on tõenduspõhine).

Mida teha teisiti?

  • Tööandja / töökeskkonnaspetsialist, palun ära korralda raskuste käsitsi teisaldamise koolitusi, kui sa teiste probleemi põhjustega ei tegele!
  • Töötervishoiu- ja/või tööohutuse spetsialist, palun ära paku neid koolitusi, vaid hari oma klienti tõenduspõhiste tegevuste osas!