Miks alustada jõutreeninguga?
Lihasmass peaks olema meie tervise üks võtmenäitajaid, nagu seda praegu on vererõhk, kehamassiindeks jne. Vähenenud lihasmass on aga seotud erinevate terviseprobleemidega, eriti tuleb see välja haiglaravil patsientide seas – madala lihasmassiga on taastumine aeglasem, esineb rohkem operatsioonijärgseid tüsistusi jne.
Milliseid tüüpilisi töötajate terviseprobleeme aitab jõutreening leevendada?
Väga paljud istuva (ja ka seisva) töö tegijad kurdavad kaela-õlavöötmepiirkonna valu ning seda saab edukalt ennetada ja leevendada jõutreeninguga, alustada võib paarist minutist iga päev ja seejärel järk-järgult koormust tõsta. Vähe sellest, jõutreeningu abil saab ennetada või leevendada ka teisi kroonilisi lihas-luukonna vaevusi. Mida tugevam on lihas, seda paremini talub ta sundasendit.
Lisaks tuleks teha jõutreeningut erinevate krooniliste haiguste puhul (täpsemad soovitused artiklis): alates erinevat tüüpi vähkidest (rinnavähi soovitused siin) ja kroonilisest neeruhaigusest ning lõpetades sclerosis multiplexi, HIV-i ja AIDS-iga. Näiteks UK-s pakutakse äsja vähidiagnoosi saanutele võimalust kiirelt treeningutega alustada, et enne keemiaravi või operatsiooni paremasse vormi saada ning tänu sellele hilisemat haiglasolekut ja taastumisaega lühendada. Prehabilitatsiooniks nimetatud treeningud toimuvad 3 korda nädalas ning hõlmavad kõrge intensiivsusega südametreeningut, jõutreeningut, toitumisalast nõu ja vaimse tervise tuge. Nimekiri terviseprobleemidest, mille puhul jõutreeningust on kasu, aina pikeneb.
Kuidas koormust doseerida?
Probleemiks on see, et sageli kiputakse (vanemaealistele) kirjutama välja liiga “lahjat” jõutreeningut. Tähtis on teha jõutreeningu kava vastavalt inimese eesmärkidele, võimekusele, terviseprobleemile ning viia see vastavusse harjutuste sageduse, intensiivsuse ja kestusega. Siiski kehtib põhimõte: kui jõutreening on liiga lihtne, siis sellest pole kasu!
Alustada tuleks kergemate raskustega ning õppida ära korrektne liigutus, seejärel lisada järk-järgult raskust, kordusi ja muuta harjutusi. Sel moel säilitame ja suurendame lihasmassi ning ennetame näiteks kukkumisi. Kehtib Kuldkihara printsiip: mitte liiga vähe koormust, mitte liiga palju koormust, vaid just parasjagu.
Miks kasutada kummilinti?
Kummilindi elastsus annab sama tulemuse mis vabad raskused (nt hantlid) ja jõusaalimasinad. Kummilint on odav ja kerge kaasas kanda, nagu öeldi kunagi Teleturus, siis “mahub isegi voodi alla” :D
Samas saab jõutreeningul kasutada väga edukalt oma keharaskust, sel juhul polegi lisavahendeid vaja. Kui soovid minna jõusaali, loe enne läbi Tartu Ülikoolis kokku pandud juhend “Algaja jõusaalis”. Ehk kasuta ükskõik mis vahendit, aga treeni jõudu.
Sageli küsitakse, mis vahet on erinevat värvi kummilintidel. Iga värv annab erineva n-ö vastupanu, näiteks selleks, et rohelist kummilinti tavapikkusest poole pikemaks venitada (kummilint pikeneb 100%), tuleb rakendada jõudu, mis on võrdne 2,1 kg raskusega. Beež, kollane ja punane on kergemad, mõeldud algajatele. Roheline ja sinine keskmised ning must, hõbedane ja kuldne rasked, mõeldud edasijõudnutele. Samas tuleb arvestada, et erinevate harjutuste jaoks ongi vaja erineva tugevusega kummilinti, võib-olla mõnda harjutust jaksad teha kollasega, aga mõnda teed sinisega.
Kuidas hinnata treeningu raskusastet?
Mida pikemalt hoiad kummilinti, seda lihtsam on. Mida lühem on lint, seda rohkem peab jõudu kasutama, et linti pikemaks tõmmata ning seda raskem on ka treening. Treeningpäevikusse võib numbriliselt kirja panna ka selle, kui raske või kerge oli mingit harjutust teha (vt pilti).
Kelle jaoks on kummilindiga treeningu doseerimine põnev teema, saab vaadata põhjalikumalt selleteemalist videot.