Kes kannatab, see kaua elab?

Me elame kummalisel ajal. Pidevalt tekib juurde uusi tooteid ja teenuseid, mille eesmärgiks on inimeste aega kokku hoida ja elu mugavamaks teha, kuid sellega kaasneb üks suur AGA.

 

Nimelt vähenevad niimoodi igapäevased põhjused liikumiseks. Poekottide tassimine? Milleks? Kuller toob koju. Lähme trepist? Milleks? Lift on ju olemas. Läheks jala? Autoga saab palju kiiremini. Jne jne. On täiesti võimalik elada, töötada ja kõik asjatoimetused ära teha kodust lahkumata.

 

Ka liikumissoovitused muutuvad üha leebemaks ja mõjuvad kohati naeruväärsena. Kuna inimesed liiguvad üha vähem, soovitatakse kas või paari minuti kaupa jõutreeningut või kõrge intensiivsusega intervalltreeningut teha. Kulub umbes sama aeg, mis hambapesule, et inimene suudaks selle näiteks intensiivse sotsiaalmeedia kasutamise vahele ära mahutada (muide, keskmine inimene veedab umbes 4 tundi päevast telefonis, sellest pool aega sotsiaalmeedias). Ühest küljest arusaadav, et kui soovituseks oleks iga päev 3 h rasket treeningut, hirmutaks see enamiku inimesi ära. Teisalt ei tohiks tekkida tunnet, et treening peabki olema sama lihtne kui diivanil sarjade vaatamine. 

 

Mark Manson kirjutab raamatus “Kuradile! Suva olemise peen kunst” (suvine lugemissoovitus!): “Inimesed tahavad imeheas füüsilises vormis keha. Kuid seda ei ole võimalik saada, kui sa tõeliselt ei väärtusta seda valu ja füüsilist stressi, mis kaasneb tundide kaupa jõusaalis elamisega, kui sa ei armasta oma toitu välja arvutada ja paika timmida, ega oma elu väikese taldriku suuruste portsjonite kaupa ära planeerida”. Nii karmiks ei pea minema, kuid fakt on see, et treening, mis pole raske, sind ei arenda. Ja see kehtib kõigile, ka eakad ei pea tegema ninnu-nännu treeningut. 

 

Trikk on selles, et hea tunne saabub alles pärast rasket treeningut. Intensiivse treeningu puhul tuleb enne kannatada ära korralik hingeldus, magus lihasvalu ja väsimus. Selle teadmise foonil kaalutakse ka võimalust kirjutada liikumisretsepti n-ö pingutuspõhiselt, st kui lähedal oma maksimumile peaks inimene treenima. Kes elab üle korraliku pingutuse ning kannatab välja regulaarse intensiivse treeningu, see elabki kauem ning lisaks väiksema hulga terviseprobleemidega.

 

 

Inimene peaks leidma endale igapäevaselt võimalusi füüsiliseks pingutuseks, on see siis juhuslik kehaline aktiivsus või mänguline treening, eesmärgiks võiks olla ennast mitu korda päevas hingeldama ajada. Ei maksa karta ka intensiivsemaid treeninguid (alustades samm-sammult), uskuge, te hakkate neid kannatusi tõeliselt nautima.