Innovatsioon ja töötervis

Tartu Ülikoolis pidas külalisloengu Gröönimaalt pärit organisatsioonikultuuri antropoloog Walter Faaij. Intervjuud temaga saab lugeda siit. Järgnev blogipostitus on kokkuvõte tema räägitust Eesti töötervise kontekstis.
 
Üks on kindel: maailm muutub alati ja pidevalt. Mis on siis innovatsioon? Definitsioone on erinevaid: midagi uut, mingi idee, selle uue idee rakendamine, väärtuse loomine ühiskonnale, organisatsioonidele ja kliendile, future delivered jne.
 
Kiputakse arvama, et innovatsioon hõlmab tehnoloogilisi lahendusi, tegelikult on innovatsiooni keskmes hoopis muutus, inimesed ja kultuur.
  1. Innovation is about change – vaja on midagi muuta, sest “vanamoodi” enam ei tööta ja “uutmoodi” pole veel kohale jõudnud, see on omamoodi rännak tundmatule territooriumile. Inglise keeles on väljend “betwixt and between” – olemine kuskil vahepeal. See on hetk, kus õpitakse, antakse uusi tähendusi, katsetatakse. Seda ei tohi liiga ruttu teha, muidu jäävad olulised õppetunnid saamata. Tuleb leppida, et innovatsiooniprotsessis on ebamugavus normaalne.
  2. Innovation is about people – peaksime küsima, miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Paberi peal reaalsus (küsimustikud) pole enamasti pärisreaalsus. Olulisem kui “teada ja öelda”, on “küsida ja kuulata”. Kui sa tahad inimeste kohta midagi teada saada, tuleb pidada "päris" vestlusi.
  3. Innovation is about culture – kui kõik on kollektiivis ühesugused, siis vaevalt sealt suurt innovatsiooni tuleb. Alati tuleks uurida “teistsuguseid hääli”, mis viivad meid mugavustsoonist välja. Kas organisatsioonis on (ebamugavate) küsimuste küsimine ning eksimine lubatud? Ühtlasi tuleks küsida, kas see, kes on “teistsugune”, tunneb ennast isoleeritu, üksiku ja väljatõugatuna? Tuleks luua keskkond, kus on turvaline olla teistsugune.
 
 
Eesti töötervise valdkonnas on innovatsioon lapsekingades. Teemad, mida mujal maailmas aastaid räägitakse (näiteks tööle naasmise tähtsus, teeniv juhtimine / eestvedamine, töötajate kaasamine), pole veel kohale jõudnud. Palju on liikvel vananenud müüte ja hirmutamist ("painutatud seljaga tõstmine on ohtlik", "rüht põhjustab valu", "töötaja vajab tervise hoidmiseks massaaži" jne), pealiskaudsust segatuna kohustuste mittetäitmisega (töötaja soovib minna tervisekontrolli, tööandja keeldub, sest “jalgadel töö pole piisav põhjus”) ning "suvalist" tegutsemist. Tsiteerides Ain Aaviksood, siis “iludusvõistlus ei ole strateegia”.
 
 
Aga palju on ka eesrindlikke ettevõtteid ja organisatsioone, kes tahavad teha rohkem kui seaduses ettenähtud, kes on valmis olema töötervise innovatsiooni “ebamugavuses” ning oma töötajaid (ka “teistsuguseid hääli”) tõeliselt kuulama. Vaata meie lähenemist töötervise innovatsioonile: rahvusvaheline koostöö ning teadmiste vahendamine. Kasutame näiteks tõenduspõhised töökoha tervise mudeleid, mille keskmes on juhtkonna pühendumus ja töötajate kaasamine.