Harjutusprogramm, kehaline aktiivsus ja tööle naasmine rinnavähi puhul

Pärast rinnavähiravi, kui on tehtud operatsioon, tekivad sageli õlaprobleemid, näiteks õlg ei liigu ja valutab, lihased on nõrgad ning erinevad igapäevaelutegevused takistatud. Kui varakult pärast operatsiooni liikumisega alustada, aitab see õlaprobleemidega toime tulla. 

Kuidas liikuda?

Richmond jt (2018) panid kokku harjutusprogrammi, mis hõlmab kolme elementi.

  1. Liikuvus (alustati 7 päeva pärast operatsiooni): vajalik õla liikuvuse taastamiseks, lümfiringe soodustamiseks ning lihaste lühenemise ennetamiseks.
  2. Venitus: vajalik vigastusejärgselt sidekoe taastumiseks ja kollageeni tekkeks, ühtlasi lihaste lühenemise ennetamiseks. Enamasti keskendutakse rinnalihaste venitamisele. 
  3. Jõud (alustati 4 nädalat pärast operatsiooni): lihasjõu ja –massi vähenemine raskendab igapäevaelutegevustega toimetulekut, langetab elukvaliteeti, suurendab väsimust ja muude terviseprobleemide teket. Õige treening parandab õla toimimist lümfiturset suurendamata. 

Allikas: Richmond jt 2018 (artiklis täpselt kirjeldatud ka korduste ja seeriate arv, NB! Iga inimene on siiski individuaalne ning üks-ühele ülevõetuna ei pruugi taoline programm sobida)

Üldine kehaline aktiivsus

Kehaline aktiivsus rinnavähiravi AJAL ja selle JÄRGSELT on OHUTU, parandab ravitulemust, vähendab vähi taastekke võimalust ning vähendab raviga seotud kõrvaltoimeid nagu väsimus, ärevus ja depressioon. Hoolimata tervisekasust, liigub ainult 20% naistest vähiravi ajal või selle järgselt piisavalt. Sageli kardetakse treeningu ohutuse pärast või ei saa naine liikumiseks-treenimiseks piisavalt tuge. Rinnavähi puhul kehtib liikumisretsept: 5 korda nädalas 30 minutit päevas, võib jagada väiksemateks osadeks.

Keemiaravi ajal võib olla vajalik kehalise aktiivsuse intensiivsust muuta.

Tööle naasmine pärast rinnavähki

Sun jt (2017) uurisid, mis mõjutab tööle naasmist pärast rinnavähiravi. Paljude naiste tööle tagasiminek langeb vahemikku vahetult kuni 1 aasta pärast ravi lõppu. Töövõime väheneb sageli käefunktsiooni languse (nt ei suuda klaviatuuriga töötada või esemeid tõsta), väsimuse, valu, kognitiivsete probleemide (näiteks keskendumisraskused, mäluprobleemid) ja lümfiturse tõttu. Kehaline aktiivsus aitab vähiga (sh rinnavähiga) töötajatel tööle naasta, alustada soovitatakse võimalikult ruttu pärast diagnoosi saamist, arvestades muidugi enesetunde ning raviarsti soovitustega. Liikumisretsept tööle naasmise soodustamiseks: 2 korda nädalas, intensiivsus mõõdukas kuni tugev, korraga 50-60 minutit, teha aeroobset ja jõutreeningut. 

Tööle naasmine sõltub töökeskkonnast ja töö iseloomust (näiteks muusikute puhul on töötamiseks vajalik piisav ülakeha liikuvus ja jõud), inimese isikuomadustest (näiteks optimism on tugevas seoses tööle naasmisega) ning sotsiaal-kultuurilistest teguritest. Paljude naiste jaoks on probleemiks n-ö kahevahel olek: ühelt poolt ei taheta puudega inimese silti, teisalt ei taheta täiesti terve inimese silti, sest tervisega seotud muresid on üksjagu. Ka lähedased mõjutavad tööle naasmist ja seda nii positiivselt kui negatiivselt: osadel juhtudel lähedased toetavad, teistel juhtudel on lähedaste ootus, et naine tuleks töölt ära. Samas teame, et õige koormusega töötamisel on ravitoime.

Mida saab tööandja ära teha?

Tööandja rollist vähidiagnoosiga töötaja toetamisel loe siit ning tööle naasmise kohta siit.