Uni on elueliksiir vol 1

Uni on nõrkadele?

Oled tõenäoliselt kuulnud suhtumist, et uni on nõrkadele ja unepuudus on märk tegusast ja motiveeritud töötajast. Miski ei saaks tõest kaugemal olla. Need, kes väidavad, et nad vajavadki vähe und, tõenäoliselt luiskavad või tahavad endale kangelase aupaistet tekitada – tegelikult on vähe und vajavaid inimesi ümardades 0%! Tõenäosus välgutabamus saada on ka suurem :D

Miks peaks unest rohkem rääkima?

Matthew Walker on neuroteadlane, kes on aastakümneid und ja unepuudust uurinud. Ühel hetkel jõudis ta arusaamisele, et une tähtsuse kohta on väga palju head teaduslikku infot, kuid rahvatervise mõttes oleme unest rääkimisega seal, kus suitsetamisega 50 aastat tagasi. Samal ajal kannatavad miljonid inimesed kroonilise unepuuduse all. Seega otsustas ta hakata unediplomaadiks ning viia une tähtsuse sõnum massidesse. 

Soojalt soovitaks raamatut “Miks me magame” ning kui vähem aega, siis ülipõnevat taskuhäälingut unest. 

Eesti keeles saab lugeda neuroteadlase Jaan Aru artiklit “Teaduspõhine looduslik kõrvaltoimeta imerohi ülekaalulisuse ja rumalate otsuste vastu”: “Mis te arvaksite, kui mõni teadlane teile ütleks, et on olemas imerohi, mis tõstab teie töö produktiivsust, muudab teid loovamaks, parandab teie mälu, teeb teid heatujulisemaks, aitab kaalu hoida, paneb teid vähem riskima ja rumalusi tegema? See on täiesti looduslik. See pole MMS ega TRS Advanced. See on täiesti tasuta ja kõrvaltoimeteta. See on uni.”

Mis aga juhtub sinu kehas, kui magad pidevalt vähem kui soovitatud 7–9 tundi?

  • Sinu eluiga lüheneb.
  • Alzheimeri tõve teket soodustavad valgud (beeta-amüloid ja tau-valk) kogunevad ajusse – seega tõstab krooniline unepuudus dementsuseriski! Une ajal toimetab gliiarakkudest koosnev glümfisüsteem, mis piltlikult uhub saasta su ajust välja.
  • Viljakus võib väheneda (nii meestel kui naistel).
  • Immuunfunktsioon langeb – unepuudust ja öistes vahetustes töötamist peetakse tõenäoliseks vähitekitajaks ehk kantserogeeniks. Tõusta võib nii soole-, eesnäärme- kui rinnavähi risk. Taanis on koguni makstud kompensatsiooni töötajatele, kellel on pärast aastatepikkust vahetustega tööd tekkinud rinnavähk. Ka vaktsiinide toime on unepuuduses inimestel nõrgem.
  • Kui magad vähem kui 6 tundi, tõuseb oluliselt ka südameinfarkti ja insuldirisk.
  • Suurem risk ülekaaluks ja rasvumiseks – puudulik uni suurendab näljatunnet ja isu, vähendab suutlikkust oma impulsse kontrollida, suurendab tarbitud (kõrge kalorsusega) toidu kogust, vähendab küllastustunde teket pärast söömist ning dieedi pidamise ajal kaotab unepuuduses inimene kaalu pigem lihasmassi, mitte rasva arvelt. Väheneb ka kudede tundlikkus insuliinile, mistõttu veresuhkru tase muutub kõrgeks – seega on unepuudus 2 tüüpi diabeedi riskitegur.
  • Kriitiliseks piiriks on 16 tundi ülevalolekut, siis hakkavad vaimne ja kehaline seisund kehvenema. Kui oled 19-20 tundi üles olnud, oled sama "võimekas" kui purjus inimene. Miks me magamata inimesi rooli lubame, kui purjuspäi juhtimine on keelatud? Eriti, kuna sarnaselt purjus inimesele ei saa magamata inimene aru, et ta pole adekvaatne. 
  • Magamata inimesed muutuvad impulsiivsemaks ja emotsionaalsemaks (lapsed agressiivsemaks, kiuslikumaks), väheneb ratsionaalne kontroll. Oluline fakt on ka see, et enamike psühhiaatriliste häirete puhul on uni häiritud.
  • Ette või järgi magada pole võimalik. Sage on arvamus, et kui nädala sees jääb und puudu, saab selle nädalavahetusega korvata. Tegelikult see nii ei ole, piisav uni on hädavajalik absoluutselt iga päev. 

Töötaja, ära ohverda töö nimel und. Tööandja, ära eelda, et magamata töötaja on parem ja usinam töötaja. Uni on inimõigus!
Järgmist uneteemalist postitust saad lugeda siit.