Puust ja punaseks: maksusoodustusega tervisekulud
Tööandja saab erisoodustusmaksu tasumata kulutada töötaja tervise heaks 400 eurot aastas. Millised kulud sinna alla lähevad?
Sport
Kuna sport on üks paremini tõestatud mooduseid töötajate tervise hoidmiseks, saab tööandja maksuvabalt toetada avalikest rahvaspordiüritustest osavõttu, sportimis- või liikumispaikade regulaarset kasutamist ning olemasolevate spordirajatiste ülalpidamist. Täpsemalt loe Maksu- ja Tolliameti lehelt.
Töötervishoid ja -ohutus
2025. aastast on maksuvabad kõik mõistlikud ja vajalikud kulud, mida tööandja teeb tervisele ohutu töökeskkonna loomiseks ja tagamiseks ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks, sealhulgas töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Sinna alla võib minna ka nt tööfüsioterapeudi või ergonoomi teenus.
Töötaja terviseprobleemi lahendamiseks või ennetamiseks saab tööandja tasuda ravikindlustuslepingu kindlustusmakseid ning toetada hambaravi, taastusravi, psühholoogilist ravi, füsioteraapiat, logopeedilist ravi ja toitumisnõustamist (mida osutab kutsega toitumisnõustaja). Miks just need spetsialistid? Nende tegevus on tõhus ja tõenduspõhine, mistõttu on just nemad õiged inimesed töötaja terviseprobleeme lahendama. NB! Kuna levib valeinfot, et füsioteraapia teenuse puhul sobib ainult kutsetunnistus, siis selle lükkame siin ümber: Maksu- ja Tolliameti kodulehel on selgelt kirjas, et füsioterapeudi puhul tõendab kvalifikatsiooni füsioterapeudi kutsetunnistus ja/või füsioterapeudi diplom.
Aga massaaž?
Alates 2025. aastast hüvitatakse ka massaažiga otseselt seotud kulutused. Selline otsus tundub kummaline, sest massaaž on passiivne teenus, ta ei tee lihast kuidagi tugevamaks ning tema toime võiks pigem olla seotud töötajate vaimse heaolu ning psühhosotsiaalsete ohutegurite maandamisega.
Olgu, leiame teaduskirjandusest, et massaažiteraapia on näidanud häid tulemusi vähihaigete valuravis, südameoperatsiooni järgse valu ja ärevuse vähendamisel jne, samas ei ole massaaž näiteks alaseljavalu puhul tõenduspõhine sekkumine, ka kõige värskem 2024. aasta alguse ülevaade tõdes: massaažil ei ole subakuutse ega kroonilise kaelavalu ravis platseeboga võrreldes olulist mõju valu, funktsionaalsuse ega elukvaliteedi parandamisel.
Massaaž saab olla lisandus (nice-to-have), aga mitte lahendus ega kohustuslik tegevus (must-have) töötaja lihas-luukonna vm probleemi lahendamiseks. Kui probleemi tekkepõhjuseks on erinevad töökeskkonna füsioloogilised, psühhosotsiaalsed, füüsikalised ja individuaalsed ohutegurid, siis peame lahendust otsima töökeskkonnast, mitte massööri juurest. Kui tahame, et töötaja võtaks ka ise oma tervise eest vastutuse, peaksime soodustama eelkõige aktiivseid teenuseid.