Kui palju istub Eesti kontoritöötaja?
Kas sulle ajavad hirmu nahka laused "istumine on uus suitsetamine" ja "istumine tapab"? Tahad teada, mida teaduskirjandus istumise kohta tegelikult ütleb ning kui palju Eesti kontoritöötaja istub?
Oleme sel aastal teinud päris palju koolitusi kontoritöötajatele. Enamasti laseme neil kokku arvutada, kui palju nad keskmise tööpäeva jooksul istuvad. Mitte hirmutamiseks, vaid selleks, et saada mingisugune konkreetne number ning hinnata, kui palju jääb istumise kõrvalt aega liikumiseks.
Kõrvale tasub vaadata 2013. aastal läbiviidud Eurobaromeetri uuringut, mille järgi istub Eestis >7,5 tundi päevas 22,8% inimestest. Uuringus toodi välja, et paljud "valgekraed" ehk kontoritöötajad kuuluvad selle protsendi sisse.
Allikas: Loyen jt 2016
Miks on tähtis istumisaega võimalikult objektiivselt hinnata?
Sest enamasti alahinnatakse istumisaega ning ülehinnatakse aktiivset aega. Rootsis arvas keskmine täiskasvanu, et istub päevas keskmiselt 5 tundi, kuigi objektiivselt mõõtes oli tulemus hoopis 7,7 tundi. UK-s sama lugu: arvati, et istutakse 5 tundi, tegelikkuses peaaegu poole rohkem ehk 9,7 tundi.
MTÜ Tööfüsioteraapia kontoritöötajate istumisaja uuringus soostus 199 inimest oma numbreid avaldama, selle põhjal leidsime, et 43% vastanutest istub 10–11 tundi ehk keskmine meie koolitusel käinud Eesti kontoritöötaja istub tööpäeva jooksul 10–11 tundi. Koguni kolmandik ehk 31% istub 12–13 tundi ning 16% vastanutest istub 8–9 tundi.
Kui palju on soovituslik istuda? Kas 10–11 tundi päevas istuda on liiga palju?
Hetkel pole olemas “istumissoovitusi”, sest me ei tea, kui palju istumist on tervisele kahjulik. Seega ei maksa tõsiselt võtta istumissurmaga hirmutamist. On pakutud, et istuda võiks vähem kui 7 tundi päevas. Teemat teeb keerulisemaks ka asjaolu, et istuva eluviisiga kaasnevat “riski” mõõdetakse erinevalt, mistõttu me tegelikult ei tea, kui palju inimesed paigal istuvad (mõõtmisel ei arvestata näiteks seda, kui inimene niheleb jne) ning kuidas see tervist mõjutab.
Allikas: Stamatakis jt 2018
Ühtlasi on meedias levinud müüt, et isegi kui liikuda piisavalt, ei korva see istuvast eluviisist tulenevat tervisekahju. Tegelikult ei ole see väide piisavat tõestust leidnud, seega keskendu pigem sellele, et igapäevaselt piisav “liikumisdoos” kätte saada, sest liikumise tervisekasu on väga hästi tõestatud, nii vaimse tervise kui kehalise tervise vaatest. Ka "nädalavahetuse sõdalased" ehk need, kes teevad kogu liikumise ära 1–2 päeval nädalas, saavad tervisekasu kätte.
Kuidas aktiivset aega suurendada?
Alusta väikestest sammudest: kui vähendad päevas istumisaega 30 minuti võrra ning asendad selle 30 minuti kerge liikumisega, on tervisekasu olemas. Hästi sobib näiteks kõndimine ja trepid. Suurema kasu saad siis, kui vahetad iga päev 30 minutit istumist 30 minutit mõõduka või intensiivse liikumise vastu. Kuna istumine on enamasti seotud mõne ekraani vaatamisega, vähenda ekraaniaega ja tee seda koos lähedastega. Kui 30 minutit tundub juba lihtne, siis asenda 1 h istumisaega liikumise vastu.
Maailma Terviseorganisatsioon soovitab tervisekasu saamiseks liikuda NÄDALAS vähemalt 150 minutit mõõduka või 75 minutit tugeva intensiivsusega (veel parem oleks koguda kokku 300 minutit nädalas). Iga laps ja nooruk peab olema IGA PÄEV vähemalt 60 minutit mõõduka ja tugeva intensiivsusega kehaliselt aktiivne. Põhjalikumalt loe liikumisretseptist siit.
Liigu rohkem, istu vähem, iga päev!