Külmas töötades tuleb osata end hoida

Vestlesime füsioterapeut Liina Pääboga, kuidas mõjub inimese organismile töö külmas ja mida saab nii tööandja kui ka töötaja ise selleks teha, et külmast tingitud terviseprobleeme ennetada. 

Intervjueeris: Ester Riispapp

Mida tähendab töö külmas?

See puudutab palju suuremat hulka inimesi, kui esimese hooga tundub. ISO standardi järgi peetakse külmaks töökeskkonnaks seda, kui on alla 10 kraadi sooja. Töö külmas puudutab kõiki, kes töötavad osa ajast õues, nagu kullerid, ehitajad või põllumajanduses töötavad inimesed. Külmas töötamist esineb soojustamata või vähesoojustatud ruumides, näiteks ladudes, või toiduainetööstuses, kus on väga spetsiifilised tingimused toidu valmistamiseks.

Kuidas mõjub inimese organismile töötamine külmas? 

Kui inimene töötab üle veerandi oma tööajast külmas, siis on suurem tõenäosus, et tal võib tekkida krooniline valu. Külmas töötamine suurendab lihas-luukonna vaevuste, näiteks seljavalu, kaelavalu, õlavalu ja karpaalkanali sündroomi tekkeriski . Töötajatel, kellel on sageli tööl külm, on tunduvalt suurem tõenäosus kroonilise valu tundmiseks mitmes kehapiirkonnas.
Külm mõjutab nii lihas-luukonda, hingamiselundkonda, südame-veresoonkonda kui ka nahka. Külmas peavad lihased sooja tootmiseks rohkem tööd tegema, külm vähendab lihaste kokkutõmbekiirust ja -jõudu, kõõluste elastsust, liigesevõide omadusi (st liiges muutub jäigemaks) ning närvide juhtivuskiirust. Need muutused suurendavad lihas-luukonna koormust külmas töötamisel ning võivad suurendada ülekoormusvigastuste riski.
Töötaja soojakadu mõjutavad ka riietus, õhu liikumise kiirus, õhuniiskus, kontakt külmade pindade ja vedelikega, töö füüsiline raskus jne. Samuti on tähtis inimese tervislik seisund, sest külm võimendab tervisemuresid.

Kuidas valmistuda pingutuseks külmas?

Töötaja peab olema heas füüsilises vormis, et oleks piisavalt reservi taluda külmas tehtava füüsilise töö lisakoormust. Füüsilise töö tegija on nagu sportlane ja pingutuseks tuleb keha soojendusega ette valmistada. Tuleks teha samu liigutusi, mida hakatakse oma töös tegema, kuid raskusteta ja väiksema liikumisamplituudiga. Enne kiiret ja jõulist liikumist tuleb sama asja teha rahulikult. Eelnev liigutamine annab sooja, parandab verevarustust ja aitab külma paremini taluda. Nii on väiksem vigastuste oht. 

Mida saab tööandja oma inimeste heaks teha, et terviseprobleeme ennetada?

Külma kui ohuteguri maandamisel on suur roll tööandjal. Soovitan alati arutada neid küsimusi inimestega, kes seda tööd teevad. Nad teavad, mida vajavad. Parim oleks ohutegur kõrvaldada ja tööruumid soojustada või ehitada uued. Kui seda ei saa, siis peavad olema soojenemispausid. Hea oleks, kui üks töötaja ei pea iga päev külmas olema, vaid saaks roteeruda.  Oluline on kihiline ja kvaliteetne riietus. Soe pesu hoiab nahapinna kuiva ja soojana. Vahekiht hoiab keha tekitatud sooja keha ümber. Väliskiht, näiteks jope, annab õues töötades vajalikku sooja ja pakub kaitset ilma eest. Füüsilise töö tegijal on oluline, et ta saaks vajadusel riideid vahetada, et ei peaks higistes ja niisketes riietes külmetama. Hea oleks, kui töötaja saab oma tööriided ise valida.

Mis mõjutab inimese külmatunnet?

Külmatunne on subjektiive. Seda mõjutavad kehamassiindeks, vanus, kaasuvad haigused, treenitus ja seegi, kas töö on istuv või füüsiline. Ruumi temperatuuri saab õnneks mõõta. Uskuge oma töötajaid, kui nad ütlevad, et neil on külm, siis ilmselt nii ongi.

Mida saab töötaja enda heaks ära teha?

Tuleks teha nii, et endal oleks hea olla, ja kasutada tööl pakutavaid võimalusi. Riietuda kihiliselt ja teha enne pisut soojendust, kas või paar minutit, kuid ei tohi end higiseks ajada, muidu hakkab külm. Kui on kas või korraks minek külma tööruumi, siis ei tasu sealt kiirelt läbi lipsata, vaid ikkagi soojad riided selga panna. Tööd tehes jälgida ennast, vajadusel kihte lisada või ära võtta.

Millal tuleks arsti või füsioterapeudi poole pöörduda?

Tuleb kuulata oma keha. Juba esimeste valude puhul mõelda, mida saaks muuta. Samas on oluline säilitada rahulik ja positiivne suhtumine – muudatustega töökeskkonnas ja vabal ajal on võimalik oma (töö)tervise heaks palju ära teha. Kui inimene märkab, et tal on kuskil kangus, tuimus või tekivad töö ajal või tööpäeva lõpuks valud, siis tuleb midagi muuta. Liikuda või puhata rohkem. Lisaks muudatustele töökeskkonnas tasuks üle vaadata ka muud harjumused: uni, toitumine, treening. Soovitan tööandjaga arutada, mida saaks süsteemsemalt teha – need samad tegurid mõjutavad ka teisi kolleege. Suurem ohumärk on see, kui keha enam ei taastu. Kui ööune või puhkepäevadega ei lähe surinad ja valud üle ning olukord on kestnud pikemalt.

Artikkel on ilmunud Tööinspektsiooni ajakirjas Tööelu (talv 2022).
Postituse foto autor Shelby Bauman, unsplash.com