Kas sugu mõjutab töötervist? Naised ja isikukaitsevahendid

Sugu mõjutab töötervishoidu ja tööohutust mitmeti. Sotsiaalne sugu (gender) hõlmab soorolle ja tööturu erinevaid ootusi meestele ja naistele, mis omakorda mõjutab tööhõivet (kui aktiivsed naised tööturul on) ning valdkondi ja ameteid, mida valitakse, näiteks hariduses ja meditsiinis töötab naisi tunduvalt rohkem kui mehi. Samamoodi mõjutab sotsiaalne sugu töökohustusi, näiteks naistest tippjuhte on vähe, hoolimata uuringutest, et naised on mitmes aspektis paremad juhid. Bioloogiline sugu (sex) väljendub töövaldkonnas näiteks meeste ja naiste keskmise pikkuse, suuruse ja tugevuse erinevustes. 
 
Meeste ja naiste tööõnnetuste ja töövõimekao risk on erinev. Biswas jt (2021) tõid ülevaateartiklis välja, et mehi ja naisi mõjutavad erinevad töökeskkonna ohutegurid: 
  • mehed puutuvad rohkem kokku müra, vibratsiooni, kiirguse, füüsiliselt raske töö, sundasendite, kukkumise ja kemikaalidega, naised aga tööga niisketes tingimustes, töökiusamise ja diskrimineerimise, tööstressi ja bioloogiliste ohuteguritega;
  • samade ametite raames puutuvad mehed rohkem kokku füsioloogiliste ohuteguritega, erandiks on tervishoius töötavad naised ning pikaajaline seisev töö. Naised kogevad sagedamini ahistamist, mehed kõrgemat tööstressi ja kokkupuudet keemiliste ohuteguritega.
  • Kokkuvõtet mõlema teadusartikli olulisematest leidudest saab lugeda SIIT.
  • >80% naistest kogeb vähemalt üht probleemi IKV-ga (ebasobiv suurus, ebamugav kanda, pole naistele disainitud IKV-d);
  • paljudel naistel on negatiivsed kogemused IKV-ga (vale suurus; peab tegema kohandusi olemasolevale IKV-le, et saaks kanda; ebasobivuse tõttu ei kasutata kõiki vahendeid; negatiivsed kommentaarid kolleegidelt; IKV-st tingitud vigastused / tööõnnetused);
  • naised kulutavad isiklikku raha, et leida sobivad IKV-d;
  • naised kohandavad või teevad IKV-d ümber, et see oleks neile paras. Näiteks kasutavad kummipaelu, haaknõelu või kleeplinti, et teha kukkumiskaitse varustust lühemaks, kinnitada töökindaid, teha varrukaid lühemaks või kinnitada püksisääri, et neile mitte otsa komistada. Ühe ehitusel töötava naise kogemus: “Kinnitan kleeplindiga pappi rinnale, et meestele mõeldud rakmed ei teeks rindadele haiget.”
Oluline on aru saada, et naine pole mehe väiksem versioon. Kuna Enamik IKV-st on disanitud meeste mõõtude järgi, ei sobi need sageli naistele ega paku seetõttu ka piisavat kaitset töökeskkonna ohtude vastu. IKV peab olema funktsionaalne, paras ja mugav, nii naistele kui meestele. Naiste ja isikukaitsevahendite teemaline veebiseminar: 
 

Päise illustratsioon: https://www.workboat.com/