5 lihtsat nippi, et istuv töö oleks tervislik

Istuv eluviis on üha rohkem levinud ning ka töökeskkonnas on trend kehalise aktiivsuse vähenemise ja istumisaja suurenemise suunal.

Kui palju tohib istuda, et see tervisele ei hakkaks?

Patterson jt (2018) leidsid, et krooniliste haiguste (II tüüpi diabeet, vähk, südame-veresoonkonna haigused) ja suremuse risk tõuseb märgatavalt, kui istuda rohkem kui 6–8 h/ päevas ja vaadata televiisorit rohkem kui 3–4 h/ päevas. Terviseprobleemide risk tõuseb hoolimata sellest, kui kehaliselt aktiivne inimene on. 

Kui küsida keskmiselt Eesti istuva töö tegijalt, siis istub ta >10 tundi päevas, läheb tööle ja koju autoga, teeb tööpäeva jooksul 3–4 pausi tualetis käimiseks ja söömiseks, on peaaegu kogu tööaja istuvas asendis ega ole mõelnud kõnnikoosolekute pidamisele.

Kallings jt (2021) uurisid, kuidas on istuv tööviis ning istumise katkestamine pausidega seotud töötajate endi hinnanguga oma tervisele ning selja- ja kaelavalule. Nad leidsid, et kui töötaja istub peaaegu terve tööaja ega tee istumises pause, siis on suurem risk halvale tervisele ning selja- ja kaelavalule. Riski maandamiseks tuleks vähendada istumisaega nii tööl kui vabal ajal. Eriti oluline on see soovitus naistele ning neile, kes ei liigu regulaarselt. Madalam risk terviseprobleemide tekkeks on neil, kes istuvad ≤75% tööajast ja neil, kes teevad regulaarselt pause.

Mida saad teha, et oma tervist hoida?

1. Arvuta ausalt kokku päevane istumisaeg (nii tööl kui vabal ajal) ning sea eesmärk vähendada see 6–8 tunnini päevas.
2. Mine tööle ja tule töölt koju aktiivse transpordiga ehk jalgsi, jalgrattaga, tõukerattaga jne.
3. Tee regulaarseid (vähemalt üks kord tunnis) aktiivseid pause (kestusega 5–6 minutit). 
4. Tee iga päev vähemalt üks koosolek kõndides, järgi tervislike koosolekute põhimõtteid.
5. Järgi liikumissoovitusi.

Päise foto: unsplash.com, autor Tim van der Kuip