Võta seisukoht!? Kogu tõde seisulaudadest kontoris*

Sageli esitavad kontoritöötajad, kes on kuulnud istumise “kahjulikkusest” või tunnevad kuskil valu, küsimuse: “Kas ma peaksin hakkama kasutama reguleeritava kõrgusega lauda?”. Tihti kohtab ka arvamust, et seisulaud on võluvits, mis lahendab kõik istuva tööga seotud probleemid.

Läheme aga sammukese tagasi. Esiteks võiks küsida, kui palju töötaja päevas tegelikult istub, kas istumine on nii “kahjulik” (põhjalikumalt saab Eesti kontoritöötaja istumisaja ning istumisega seotud müütide kohta lugeda siit) ning kas vähese liikumise probleemi saaks lahendada hoopis liikumisvõimaluste toetamisega organisatsioonis? Kindlasti võiks seda kaaluda, kui pole võimalik teha suurt investeeringut ning kõigile töötajatele seisulaudu soetada. Alustada võib ka paari (ühises kasutuses) seisulaua hankimisega ning katsetada, kuidas see sobib töö iseloomu ning töötajate harjumustega.

Kui aga vaadata seisulaudade tervisemõju, on tõendid (veel?) kesised. Pigem vähendavad need töötaja produktiivsust, suurendavad lihas-luukonna valu ning teevad veenilaiendite probleemi hullemaks. Samas on info vastukäiv: seisulaud (või pigem sellega kaasnev sagedasem asendivahetus) võib alaseljavalu hoopis vähendada või ennetada. Seisulauad võivad küll vähendada istumisaega (keskmiselt 84–116 minutit päevas esimesel kasutamisaastal), ent kui töötaja endiselt ei liigu piisavalt, siis ei saa ta ka kätte treeningust tulenevat (väga hästi tõestatud!) tervisekasu nii kehalisele tervisele kui vaimsele tervisele.

Mis on sagedasemad probleemid seisulaudade kasutuselevõtuga?

• Seisulaud ei lahenda ära kõiki töötervise probleeme. Kas seisulauad on üldse õige lahendus organisatsiooni töötervise probleemile? Millist töötervise probleemi üldse lahendatakse? Võib-olla on enamike probleemide juurpõhjus hoopis psühhosotsiaalsetes ohutegurites (näiteks liigne töökoormus ja –tempo, töökiusamine vmt), mille puhul seisulauad tõenäoliselt ei aita.
• Töötajad ei tea, kuidas vastavalt enda soovidele, eripäradele ja töö iseloomule seisulauda kasutada. Eeskujuks võib tuua neid, kes seisavad tööpäeva alguses ja lõpus 30-45 minutit, kuid tööpäeva keskel ning süvenemist nõudvate tööülesannete puhul istuvad (nipp: kui tööpäeva lõpus laud seisvasse asendisse panna, on ta seal ka hommikul). Paraku on ka neid, kes ebamugavustunde kiuste seisavad tunde, kuigi keha annab ammu märku, et oleks vaja asendit muuta.
• Ei anta kehale aega seisva tööasendiga harjumiseks. Seismisaega tuleks tõsta tasapisi, kas või 5 minuti kaupa seismisaega suurendades, et organism saaks kohaneda. Ning see võtabki mitu nädalat (või ka kuud) aega. 
• Töötajatele ei õpetata selgeks, kuidas panna enda jaoks paika ergonoomilist seismisasendit (ja istumisasendit). Vahel tuleb ka üllatusena, et iga kord seisma minnes või tagasi istuma tulles tuleks asendi mugavus jälle kiirelt üle vaadata.
• Algne entusiasm raugeb: esimesed paar kuud kasutatakse seismisvõimalust palju, hiljem tunduvalt vähem ning tööandja leiab, et suur investeering pole ära tasunud.
• Puudub süsteemne lähenemine tööasendi varieerimisele. Töötajate algset innukust seisulaudade osas tuleks ära kasutada harjumuse tekitamiseks, seda on tehtud näiteks iganädalaste töötervise-teemaliste infokirjade saatmisega. Lisaks mõelda ümber ka koosolekute formaat: kas ka neid saaks teha seistes või kõndides?
• Töötajad seisavad liiga pikka aega paigal ning nende ebamugavustunne süveneb. Rohkem seismist pole tingimata parem ning kindlasti võiks mõelda, kuidas saaks tööl “jalad seinale visata”, et jalgade verevarustust taastada. Seisva tööga seonduvatest probleemidest saab pikemalt lugeda siit.

Kokkuvõttes on nii istumine kui seismine loomulikud ja mugavad kehaasendid, mida võiks kontoris kasutada ja regulaarselt vahetada. Kindlasti tuleb nii istumisele kui seismisele lisada aktiivsemaid tegevusi, näiteks liikumispause ja (treppidest) kõndimist, unustada ei tohi ka vaba aja kehalist aktiivsust.

Kui alustad seisulaua kasutamisega, tee seda vastavalt enesetundele umbes 30 minuti kaupa (täiesti paigal ei maksa seista rohkem kui 40 minutit). 30 minutit on ka aeg, mis ei tohiks negatiivselt sooritusvõimet mõjutada.

Kas niisama istumise asemel võiks ka pedaalida või kõnnilinti kasutada? 

Dupont jt võrdlesid erinevaid istumise alternatiive ning leidsid, et pedaalimine ning kõnnilint kutsuvad esile suuremad füsioloogilised muudatused (mis on ka loogiline, sest liikumist on rohkem kui niisama seistes), mis omakorda võib viia parema terviseni. Kõik kolm varianti tõstavad lühiajaliselt töötaja produktiivsust, samas kõnnilinti kasutades kannatab arvutitöö sooritus. 

Allikas: Dupont jt 2019

*Kindlasti ei ole tegemist kogu tõega, sest infot tuleb aina juurde, samas on ka vastuolulist teavet palju. Ühtlasi tuleb eristada tõenduspõhist infot müügitööst.