Töötervise juhtimise koolitus: helikopterivaade tervist edendavale juhtimisele

Kipume töötervisele lähenema lihtsustatult: paneme aga töötajad porgandit närima ja pakume massaaži, küll siis tervis ka tuleb. Mida sügavamale aga teemaga minna, seda ilmsem on, et läheneda tuleb süsteemsemalt.

Andrea Eriksson ja Lotta Dellve lõid raamistiku, et seletada, millistest osadest töötajate tervis ja selle juhtimine koosneb. Milleks seda keerulist mudelit üldse vaja on? Eesti puhul ütleks, et sageli tahetakse teha töötajate tervise heaks midagi üksnes indiviidi tasandil, kuid arvesse peaks võtma kõiki tasandeid. Hea visuaal võimaldab suuremast "pildist" aru saada ja siis minna igal tasandil detailidesse.

• Kõige keskel on indiviidi tasand ehk töötaja; tema võimekus, teadmised, vanus, sugu, rahvus, haridustase, suhtumine, väärtused, käitumine, elustiil, tervis jne. Et toetada töötaja tervist ja õppimist, alustatakse töötajast, tema kogemustest, väärtustest ja heaolust.
• Mikrotasandi süsteemid on vahetult töötajat ümbritsevad suhted ja keskkonnad (töö ja kodu). Kõige suuremaks väljakutseks sellel tasandil on kõrged nõudmised tööl, vähene toetus, halb töökliima jne. Oluline on tööd rikastada ning selle abil muuta töötaja võimalikult autonoomseks.
• Mesotasandi süsteemid on organisatsioonistruktuurid, sh organisatsioonikultuur ning töötervishoiu ja –ohutuse juhtimise süsteem. Töötervist toetavad need juhtimisstiilid, mis panustavad headesse suhetesse organisatsioonis, näiteks teeniv, autentne jt.
• Makrotasandi süsteemid on riiklik seadusandlus, sh kas riigiametid pigem usaldavad või kontrollivad ettevõtteid, ning laiem kultuuriline ja sotsiaalne kontekst.
• Kronotasand hõlmab ajamõõdet: töökeskkonnaga seotud ajamõõde, arengud ja trendid, näiteks töö iseloomu muutused, tulevikutöö jne.

Andrea Eriksson ja Lotta Dellve panid kokku ka juhtidele suunatud praktiliste tööriistade kogumiku “Jätkusuutlik ja tervist edendav eestvedamine igapäevatöös ja muutuste ajal”.

#NIVA2018