Naabrist parem?

Kui hästi läheb Eestil Euroopa Liidu kontekstis tööohutuse, töötervishoiu ja töökoha tervisedendusega?

Verra jt (2019) jagasid Euroopa Liidu liikmesriigid kolmeks vastavalt riikliku tasandi töötervishoiu- ja tööohutuse (infograafikul prevention) ja tervise edendamise poliitikatele (infograafikul promotion). 

Allikas: Verra jt (2019) 

Töötervishoid ja tööohutus

Töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas võib öelda, et Eesti on arvestatud kõige eesrindlikemate liikmesriikide sekka. 3. taseme riigid arvestavad poliitikates lisaks kehalist tervist puudutavatele ohuteguritele ka psühhosotsiaalsete teguritega ehk tähelepanu pööratakse ka vaimsele tervisele, stressiennetusele, kutsehaigustele, töövägivallale ja ahistamisele. Tähtis on vaimse ja kehalise tervise ning heaolu kogu spekter. Võrdluseks: Skandinaavia riigid on samuti tasemel 3, Läti ja Leedu on tasemel 1.

Töökoha tervisedendus

Mis puudutab töökoha tervisedendust, siis oleme keskmikud. Tasemel 2 on liikmesriigid, mis pööravad oma poliitikates mõningast, kuid killustatud tähelepanu töökoha tervisedendusele. Võrdluseks: oleme Lätiga samal tasemel. Tasemel 3 on näiteks Skandinaavia riigid.

Me saame töökohta lugeda tervislikuks üksnes siis, kui mõlemad pooled ehk nii töötervishoid ja tööohutus kui töökoha tervisedendus on heal tasemel. Jõudu tööle!