Milliseid kohandusi vajab liigesehaigusega töötaja?

Liigesehaigusega tööl käimine ei ole üksnes vanemaealisi puudutav teema. Üle poole liigesehaigusega inimestest on nooremad kui 65-aastased ehk tööealised. 

Liigesehaigused on katustermin erinevate haigusseisundite kohta, millega kaasneb põletik, liigesjäikus, turse, valu ja väsimus. Liigesehaigused on kroonilised, nähtamatud ja episoodilised (st kulgevad ägenemistega). Kõige sagedasemad liigesehaigused on osteoartroos (pigem tegemist kulumisega) ja reumatoidartriit (pigem põletikuline).

Võrreldes tervete inimesega, tajuvad liigesehaigusega tööealised 7 korda rohkem tegevuspiiranguid. Tööl väheneb produktiivsus, sageli minnakse tööle kehva enesetundega, pole võimalik piisavalt puhkepause teha jne. Siit saab põhjalikumalt uurida noorte, keskealiste ja vanemaealiste liigeshaigusega töötajate kogemustest elukäigu jooksul. Noorte täiskasvanute puhul nõuab üleminek hariduse omandamisest tööellu liigeshaiguse tõttu rohkem pingutust, lisaks on neil pidev hirm, et terviseolukord läheb hullemaks. 

Samas tuleb murda müüti, justkui vajaksid liigesehaigustega töötajad palju erinevaid töökeskkonnakohandusi. Tegelikult see nii ei ole: peamiseks väljakutseks on terviseprobleemi episoodilisus ehk kulgenemine ägenemiste ja vaibumistega. Töötajal võiks olla võimalus töötada kodust, kasutada terviseteenuseid (füsio- ja tegevusterapeut, õde, abivahendid jne), töötada paindliku tööajaga (flex time), minna lühiajaliselt haiguslehele, kasutada liigeshaigele sobivaid töövahendeid jne. 

Ei maksa aga unustada, et iga liigesehaigusega töötaja on isemoodi ning eelpool väljatoodud variantide hulgast valib ta tõenäoliselt välja mõned, mis just temal aitavad töötada. Ei maksa ka karta, et töötajad neid võimalusi kuritarvitaks. Teadusuuringud näitavad, et töötajad pigem optimeerivad ehk kasutavad neid lisavõimalusi nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vaja.

Millised on erinevused liigesehaigusega meeste ja naiste vahel?

Kanadas läbiviidud uuring näitas, et liigesehaigusega meestel ja naistel on töökeskkonnas sarnased vajadused. Küll aga töötatakse erinevates sektorites (ka Eestis töötab kaubanduses rohkem naisi ning ehitussektoris rohkem mehi). Sektorites, kus palgad on väiksemad ning tööstress kõrge, näiteks haridus, tervishoid ja kaubandus, pakutakse ka vähem töökeskkonnakohandusi. Kuna naisi töötab sellistes valdkondades rohkem, tõid naised meestest rohkem välja väheseid võimalusi töökeskkonna kohandamiseks, kuigi üldiselt kasutavad naised erinevaid töökohas pakutavaid toetusi ja kohandusi meestest rohkem (vt tabelit).

Allikas: At Work, Issue 93, Summer 2018: Institute for Work & Health, Toronto

Füsioterapeut ja tegevusterapeut oskavad anda nõu, kuidas kroonilise valu ja haigusega tööl toime tulla, kuidas kasutada ergonoomilisi liigeseid säästvaid töövõtteid, kuidas kohandada töökeskkonda ja milliseid töötamise abivahendeid võiks vaja minna.