Miks trammijuhid 100 aastat tagasi seistes tööd tegid?
Arvati, et kui trammijuht tööl istub, siis ta jääb magama ja põhjustab liiklusõnnetuse. Kerime 100 aastat edasi ning popiks teemaks on istuv töö ja vähene liikumine. Ometi ei maksa unustada seisva töö tegijaid ja nende probleeme.
Olen kahjuks kohanud ka arvamust, et kui kaubanduses töötaja päev otsa seisab, pole see piisav põhjus tema tervisekontrolli saatmiseks. On küll, tegemist on füsioloogilise ohuteguriga, näiteks võiks seda kirjeldada "seisev tööasend 90% tööajast".
Kuidas pikaajaline seismine meie tervist mõjutab?
- Võivad tekkida jalgade veenivereringe häired – verevool veenides aeglustub, ühe koha peal seistes ei aita lihaspump verel südame poole voolata, tõuseb nahatemperatuur ning tekib turse (tulemuseks “jalad nagu pakud”).
- Kaevatakse ka alaseljavalu – see võib tuleneda näiteks seismisasendist ja lihasväsimuse tekkest, sest lihastes napib jõudu ja vastupidavust.
- Rasedate töötajate puhul võib suureneda enneaegse sünnituse risk.
Kui palju siis järjest tööl seista?
Rusikareegel ütleb, et järjest ei maksa ühe koha peal seista üle 40 minuti. Töötajad võib tinglikult jagada nendeks, kes tunnevad pikaajalise seismise korral ebamugavust ja valu (keskmiselt 44% töötajatest) umbes 40 minuti järel, ülejäänud saavad probleemideta seista järjest umbes 70 minutit. Neil, kes pole harjunud seisma, vanemaealistel töötajatel ja krooniliste terviseprobleemidega töötajatel võib järjest ühe koha peal seismise aeg olla vähem kui 40 minutit.
Rõhutaks siiski üle, et nii istumine kui seismine on loomulikud ja mugavad kehaasendid, küll aga tuleks neid piisavalt sageli vahetada. Töökohtadel võiks lähtuda põhimõttest, et täiesti paigal ei maksa seista rohkem kui 40 minutit, siis on tagumine aeg liigutada, istuda või nõjatuda. Dünaamiline liikumine on kõige tõhusam moodus terviseprobleemide ennetamiseks. Võib viia keharaskust ühelt jalalt teisele, tõusta vaheldumisi päkkadele ja kandadele ning kas või 10 sammu teha, et lihaspump uuesti tööle saada. Kindlasti tuleks seisva töö puhul pauside ajal (lisaks liigutamisele) ka istuda või lamada ja jalad sõna otseses mõttes seinale visata.
Lisaks peaksid seisva töö puhul olema jalatsid mugavad ning ilma kontsata, põrandad ei tohiks olla liiga kõvad (sel juhul saab kasutada väsimusvastaseid matte), vajadusel tuleks kasutada survesukki (enne konsulteerida arstiga).