Miks soovitus „Istu vähem, liigu rohkem“ ei sobi kõigile?
On väga hästi tõestatud, et mõõdukas ja intensiivne kehaline aktiivsus on erinevate haiguste ennetuse ja nendega toimetuleku puhul väga kasulik. Samal ajal teame, et istuv eluviis on tervisele halb. Andreas Holtermann jt avaldasid 2021. aasta lõpus artikli, milles leidsid, et soovitus „Istu vähem, liigu rohkem“ ei pruugi olla kõigile täiskasvanuile parim soovitus.
Üha rohkem liigutakse liikumissoovituste andmisel 24 tunni soovituste poole, mis võtavad arvesse inimese kogu päeva, näiteks Kanadas on välja antud liikumissoovitused, mis annavad nõu, milline näeb välja ühe täiskasvanu tervislik ööpäev: 7–9 h und, <8 h istumisaega (sh < 3 h ekraaniaega), mitu tundi kerget kehalist aktiivsust ning vähemalt ~ 20 min mõõdukat kehalist aktiivsust (150 min/nädalas).
Allikas: Ross jt 2020
Samas on seniste soovituste puhul üks suur AGA – nimelt on need soovitused mõeldud peamiselt neile, kellel on istuv töö. Füüsilist tööd tegevad töötajad justkui juba järgivad antud liikumissoovitusi. Anda neile soovitus istuda vähem ja liikuda rohkem ei ole realistlik, sest võib-olla vajavad and just rohkem istumist ja ka und, et füüsilisest tööst paremini taastuda. Lisaks ei maksa unustada ka kehalise aktiivsuse terviseparadoksi.
Holtermann jt pakuvad välja optimaalse tasakaalu teooria, nn “Sweet-Spot Hypothesis”, mille järgi istumisaja, kehalise aktiivsuse aja ja une tasakaal on istuva töö tegijatel ja füüsilist tööd tegevatel töötajatel erinev. Võib-olla peaks päev otsa jalgadel olnud töötajale soovitama hoopis: „Istu rohkem, liigu vähem“ (paljud füüsilise töö tegijad seda tegelikult nii teevadki)? Kahjuks ei ole hetkel piisavalt teadusuuringuid, et anda 100% tõenduspõhiseid liikumissoovitusi, lähtudes töö iseloomust.
Eesmärk on anda soovitusi, mis viivad töötaja organismi tervist edendava allostaatilise (ehk muutuse abil stabiilsust saavutava) kohanemiseni. Inimkeha vajab sisemist stabiilsust (homeostaasi), et säilitada hea tervis keskkonnamuutuste ning igapäevaste ülesannete täitmisel. Inimkeha allostaatiline vastus võimaldab meil tervislikult erinevate väljakutsetega kohaneda, aktiveerides erinevad füsioloogilised süsteemid (nt südame-veresoonkond, ainevahetus jt). Erineva töö iseloomuga töötajad vajavad aga allostaatilisesks kohanemiseks erinevaid soovitusi, mitte ühe (st „valgekraede“) mütsiga löömist.
Allikas: Holtermann jt 2021