Miks füsioterapeut pole võimleja ega massöör?

Paljude jaoks jääb veidi segaseks, mida üks füsioterapeut teeb. Veelgi enam küsimusi ja keelesõlmi tekitab aga tööfüsioterapeudi mõiste. Teeb ta töökohtades võimlemist, massaaži või midagi muud? 

Õige vastus: kindlasti on suur osa tema tööst seotud liikumisega (tunduvalt parem sõna kui võimlemine), aga see on vaid üks osa. Massaaži ta reeglina ei tee. Tööfüsioteraapia on füsioteraapia valdkond, mis tegeleb töötajate tervisega. Kui tavapäraselt peetakse füsioteraapiat vajalikuks taastusravis, siis töötervishoius on füsioterapeudil oluline ennetav roll: tegeleme nii tervete, ajutiste terviseprobleemide kui erivajaduse/kroonilise haigusega töötajatega. Parandame kehalist töövõimet ning ennetame ja leevendame näiteks tööga seotud alaseljavalu, kaelavalu ja muid lihas-luukonnaga seotud vaevusi. Oluline on vähemalt osa tegevusest viia läbi töökeskkonnas, sest siis on sellest kõige rohkem kasu.

Tööfüsioteraapis kasutatakse lähenemisi ja sekkumisi ergonoomika, töötervishoiu, töökoha tervisedenduse, tööalase rehabilitatsiooni jt valdkondadest. Nii tööfüsioterapeut kui ergonoom tegelevad füsioloogiliste ohutegurite ning töö kohandamisega töötajale sobivaks, kuid tööfüsioterapeudi pädevusse jäävad näiteks töö iseloomust lähtuv treening ning liikumisprobleemid. Tööfüsioterapeudi tegevus kattub osaliselt ka tegevusterapeudi omaga: mõlemad tegelevad kehalise töövõime probleemidega. Seega võib väita, et tööfüsioteraapia on multidistsiplinaarne valdkond, kus töötamiseks on vaja mitmeid erinevaid pädevusi, olulisel kohal lisaks ennetusele ja teraapiale on ka töökeskkonna-alased teadmised ja pakutava teenuse juhtimine.