Kuidas töötus tervist mõjutab?

Täpselt samamoodi võiks küsida, kuidas tervis töötust mõjutab? Töötuse ja tervise suhe on vastastikune: töötus mõjub tervisele halvasti, kuid ka terviseprobleemid võivad viia töötuseni.

Tänapäeva tööühiskonnas on tööl inimeste elus keskne roll, seda peetakse kõige olulisemaks elatise teenimise, identiteedi ja sotsiaalse staatuse kujunemise ning ühiskonnas osalemise mooduseks. Kui aga tööd ei ole, kuidas see tervist ja töövõimet täpsemalt mõjutab? 

Töötus mõjub nii vaimsele kui kehalisele tervisele ja töövõimele halvasti. Sageli käituvad töötud stressiga toimetulekuks ebatervislikult: süüakse rämpstoitu, tarbitakse ülemäära alkoholi, suitsetatakse. Tihti kaasneb töötusega lihas-luukonna valu, halb uni ja sõltuvuskäitumine. 

Kuna parema tervisega töötutel suurem tõenäosus tööd leida, otsustasid Soome teadlased uurida kõigi oluliste seni avaldatud teadusartiklite põhjal, kas tervisedenduslikud sekkumised võiksid parandada töötute võimalusi töö leidmiseks.

Tervisedenduse lõppeesmärk on inimesi toetada ja võimestada, et nad võtaksid ise vastutuse ja kontrolli oma tervise ja selle parandamise eest. Tervisedenduslikke sekkumiste raames tegeletakse lisaks tervisealase “kirjaoskuse” parandamisele ka vaimse ja kehalise tervise jm oluliste teemadega. 

Esmapilgul ebaloogilisena selles nimekirjas võivad tunduda kehalise aktiivsusega seotud sekkumised. Miks peaks kehaline aktiivsus töötuid tööle aitama? Aga just tervisemõju kaudu, sest treening vähendab erinevate krooniliste haiguste (näiteks diabeedi) tekkeriski, vähendab depressiivseid sümptomeid, parandab tuju, enesehinnangut ja enesetõhusust (usku enda võimetesse millegagi hakkama saada). Ehk regulaarne treening on üks sekkumistest, mis toetab erinevaid tööotsimisel olulisi oskusi, ning parandab kehalist töövõimet, mis omakorda aitab suurema tõenäosusega tööd saada.

Seega jääme ootama ülevaateartikli tulemusi, mille põhjal saaks anda tõenduspõhiseid soovitusi töötute tervise edendamiseks.