Kuidas kehalist aktiivsust promoda?
Kõik teavad, et kehaline aktiivsus on tervisele hea. Kahjuks aga ei pruugi sellele teadmisele järgneda reaalsed teod ja liikumisharjumuse teke.
British Journal of Sports Medicine blogis väidetakse tabavalt, et põhimõtteliselt promome me avalikkusele toodet (kehaline aktiivsus) ja sellel tootel on ka hind (aeg, raha, energia jt ressursid). Kuidas kehalise aktiivsuse “toodet” ligitõmbavamaks muuta?
Kõige olulisem on raamistada kehalise aktiivsuse sõnumeid saadava kasu võtmes, sest negatiivsed sõnumid ja hirmutamine ei tööta! Ühtlasi tuleks keskenduda kehalise aktiivsuse lühiajalisele kasule, sest inimestel on enamasti raske mõelda kasudest, mis ilmnevad alles pärast kuude- või aastatepikkust tegutsemist.
Täiskasvanute puhul tuleks rohkem tähelepanu pöörata sotsiaalsete kasude (kehaline aktiivsus kui sotsiaalne tegevus, võimalus teistega koos olla) ning vaimse tervise kasude (parem tuju ja rohkem energiat) väljatoomisele. Laste puhul tuleks kehalisest aktiivsusest rääkida kui millestki lõbusast ja lahedast, rasedatele tuleks pakkuda välja turvalised liikumisvõimalused jne.
Infograafik: Chloë Williamson
Täiskasvanute puhul ei pruugi “õige liikumisdoosi” sõnum olla kõige tõhusam. Kui rääkida 150 minutist kehalisest aktiivsusest kui nädala miinimumkogusest, võib see õõnestada arusaama lühikeste “dooside” kasust. Tuleb ka arvesse võtta, et täiskasvanutel on kõrge valmisolek teha lühemaid (nt 10 minutit päevas) kehalise aktiivsuse “ampse”.
Sõnumid peaksid olema kohandatud vastavalt erinevate sihtrühmade tunnustele: haridustase, kehalise aktiivsuse tase, kavatsus, suhtumine, teadlikkus kehalise aktiivsuse kasudest jne. Samamoodi tuleks arvesse võtta tõenduspõhiseid soovitusi psühholoogiast ning turundusest.
Päise foto: Robert Collins, unsplash.com