Koolitus “Kehaline treening töökohal”: treening kui platseebo

Platseeboefekt on nähtus, mille puhul inimene reageerib mingi teguri (näiteks ravimi) toimele ka siis, kui tegur on tegelikult asendatud millegi muuga. Piisab lihtsalt ootusest, et tegur toimib. Platseebol võib olla väike kuni mõõdukas mõju ka kehalisele sooritusele, kuigi mehhanisme selle taga veel ei mõisteta. Küll aga on leitud, et kui inimesel on kõrged ootused treeningu positiivse mõju osas, siis on ka mõju tugevam (treeningut nauditakse rohkem, ärevus väheneb jne). Platseeboefekt võib moodustada koguni poole treeningu psühholoogilisest mõjust. 

Treeningul on valuvaigistav toime, nii treeningu enda kui ka platseeboefekti tõttu. Ehk treening alandab valu kahe erineva tee kaudu: tegelik “ravitoime” ja oodatud toime. Kehaline treening töökohal muudab inimese arusaamist valust ning näitab, et tegevus on võimalik. Lisaks mängib rolli tähelepanu: kui keskendume liigutusele, juhime tähelepanu valusatelt stiimulitelt eemale ning tänu sellele vähendame valu.

Küll aga võime tekitada inimesele valu või muid tundmusi, kui treeningu ajal tekitame arusaama võimalikust ohust. Seda nimetatakse notseeboefektiks ehk kui inimene usub, et ta sai “ravimi”, saab ta ka “kõrvalmõjud”, mis sellega kaasnevad. Mida see (töökoha) treeningu puhul tähendab? Inimestele EI tohiks harjutusi ette näidates öelda, et kui nad teevad harjutust mingil muul moel kui ette näidatud, tekib vigastus vmt. Hea näide notseebost on ka laialt levinud arvamus, et kumera seljaga tõstmine päädib seljavigastusega. Iga kord, kui me teeme mõnda liigutust, ennustatakse selle liigutuse sensoorset tagajärge: kui me ootame, et liigutus on valus, siis ta seda suurema tõenäosusega ka on. 

Lõppu mõte sellest, kuidas me vahetevahel läbipõlemisest räägime: läbipõlemine on hea, sest see tähendab, et sa põlesid töö pärast läbi, sa töötasid kõvasti.

#NIVANorden