Kes hoolitseb omastehooldaja eest?
1. juulist 2023 jõustunud hooldereformi raames on rohkem räägitud hooldekodukoha hindadest, vähem aga teenustest, mis toetavad kodus hakkama saamist. Sotsiaalministeeriumi kodulehel tuuakse välja: “Hooldereform ei tähenda üksnes hooldekodukoha eest tasumist. Omavalitsused saavad riigi antud vahendeid kasutada nii hooldekodu teenuse kui koduse hoolduse korraldamiseks. Hoolekandes kehtiva põhimõtte kohaselt tuleb eelistada esmajärjekorras sellist abi, mis toetab inimese hakkama saamist oma kodus. Asutuspõhise hoolduse korraldamine on vajalik alles siis, kui kõrvalabi toel kodus elamine ei ole võimalik.”
Kui aga fookus on toetada kodus hakkama saamist, ei tohi tähelepanuta jääda omastehooldajad ehk inimesed, kes hooldavad pereliiget või lähedast, kes haiguse, puude või muust erivajadusest tingituna vajab abi oma igapäevaelu toimingutes. Vananeva rahvastikuga riikides on meil üha rohkem omastehooldajaid, kelle enda tervis võib teise eest hoolitsedes kannatada. Loodetavasti vähendab hooldereform nende koormust, kuid koormust päris ära see paljudel juhtudel ei võta. Traditsiooniliselt ei kuulu see valdkond töötervishoiu huviorbiiti, samas mõjutab omastehooldamine väga otseselt paljude inimeste töövõimet ning kodu võiks sellisel juhul käsitleda töökeskkonnana. Kindlasti tuleb välja tuua, et enamik omastehooldajaid on naised. Toksiliselt tublist Eesti naisest saab lugeda siit.
Hispaanias töötati välja omastehooldajate koolitusprogramm, mis koosneb erinevatest teemadest: omastehooldaja põhiteadmised, enesehool, toimetulekustrateegiad, oma keha eest hoolitsemine (sh ergonoomika), kokku 6 tundi ja 4 kohtumist. Ühele grupile lisati koolitusprogrammile terapeutiline treening 3 korda nädalas, 60 minutit korraga, 12 nädala jooksul. Treeningprogrammi lisamine koolitsuprogrammile parandas vaimset heaolu, füüsilist vormi ja tervisega seotud elukvaliteeti ning vähendas valu. Tähtis oli ka see, et kohal käidi korralikult ning rahulolu oli kõrge. Nagu enamasti treeningprogrammide puhul, ei esinenud negatiivseid kõrvaltoimeid. Teadlaste soovitus oli, et omastehooldajatel peaks olema ligipääs kombineeritud koolitus- ja treeningprogrammile, soovitavalt esmatasandi tervishoiu kaudu.
Millal hakkab meie esmatasandi tervishoid pakkuma koolitus- ja treeningprogramme omastehooldajatele?
Päise foto: Dominik Lange, unsplash.com