Kas tõstukijuhtide füsioloogilised ohutegurid on hinnatud?

Miks me üldse tõstukijuhtidest räägime? Põhjus on lihtne: tegemist on (eriti tootmisettevõtetes) arvestatava töötajagrupiga. Rootsis on ligi 150 000, Euroopas 6 miljonit ja maailmas kokku umbes 20 miljonit tõstukijuhti. 

Suurtes ladudes töötavad tõstukijuhid suure osa tööpäevast istuvas asendis, seega ongi üheks füsioloogiliseks ohuteguriks istuv tööasend. Sageli piirdutakse riskianalüüsis füsioloogilise ohuteguri kirjeldamisel liiga üldise “sundasendi” mainimisega. 

Kuidas seda ohutegurit vähendada? Tihti näeb, et tõstukis on olemas reguleeritav tool, kuid töötaja ei võta aega või teda ei juhendata piisavalt, kuidas istumisasend enda jaoks paika panna ja mugavaks muuta. Kuna tõstukit võivad ühe vahetuse ajal kasutada mitu inimest, ei vaevuta tooli jm reguleerima. Seega esimese asjana tuleks töötaja jaoks mugav ja ergonoomiline tööasend paika panna. Ühtlasi tuleks mõelda tööülesannete varieerimisele: kas tõstukijuhil on piisavalt ülesandeid, mille ajal ta saab liikuda?

Lisaks istumisele ei maksa unustada töötajat mõjutavaid korduvaid tööliigutusi ning kaela sundasendeid. Tõstukijuhtide kael saab korralikku koormust: väga palju on kaela sirutus- ja pöördliigutust, kui toimub kõrgematele riiulitele laadimine ja mahalaadimine. Ühtlasi on palju ka kaela külgpainutust, et paremini näha. 

Flodin jt uurisid, kas need kaela korduvliigutused ja sundasendid on seotud kaelavaluga ning leidsid, et juba 1–2 aastat töötamist tõstukijuhina suurendab kaelavalu tekkimise tõenäosust. Nende andmetel esineb episoodilist kaelavalu umbes pooltel (49%) tõstukijuhtidel vs umbes kolmandikul (30%) kontoritöötajatel. Veelgi enam, 28% tõstukijuhtidest kaebas kaelavalu küsitlusele eelnenud nädala jooksul, mis tähendab, et kaelavalu mõjutab oluliselt nende töö- ja elukvaliteeti ning ka ühiskonda. 

Tuleb ette, et tõstukijuhid liiguvad suurettevõtetes kontoritööle, sest ei suuda enam tõstukijuhina töötada. Kuna keskmist tõstukit kasutatakse 11 aastat, tuleks võimalikult ruttu hakata masinate disainimisel mõtlema ergonoomikale, et tõstukijuht saaks tööd teha mugavas asendis, sh kaelale.

Kindlasti ei tasu unustada, et kaelavalu teket mõjutavad mitmed tegurid, lisaks füsioloogilistele ka psühhosotsiaalsed ohutegurid. Loe lisa ja vaata ka harjutusi siit.

Seega tööandja, hinda oma tõstukijuhtide füsioloogilisi ohutegureid ning enneta nende kaelavalu!