Kas saame ennustada, kes võtab rohkem haiguspäevi?

Haiguspäevade ennustamise mudeleid on nimetatud töötervishoiu pühaks graaliks.

Alex Burdorf kirjutab ajakirjas Scandinavian Journal of Work, Environment & Health, et haiguspäevade võtmist ennustavad töökeskkonna füsioloogilised (nt füüsilise töö raskus) ja psühhosotsiaalsed ohutegurid (nt vahetustega töö), töötaja eluviis (vähene liikumine ja suitsetamine) ning kroonilised terviseprobleemid.

Oleks loogiline, et nende tegurite põhjal saaks luua mudeli, mille abil ennustada, kes võtavad suurema tõenäosusega rohkem haiguspäevi, ning suunata ennetustegevus suuremal määral neile. Ühtlasi aitab see mõista, et haiguspäevade võtmine sõltub paljudest tööga seotud ning töötajaga seotud teguritest ning ka ennetus peaks olema suunatud võimalikult paljudele neist.

Ühes lennukompaniis leiti üle 7600 töötaja andmete analüüsimisel, et pikaajalist töövõimetust ennustavad kõrge iga, hiljutine rasedus, keerulised töötingimused ja varasem töövõimetusleht, samas hiljutine abiellumine vähendab töövõimetuslehe võtmise tõenäosust. Sagedast töövõimetuslehe võtmist ennustavad töötaja vallalisus, >16-aastaste laste mitteomamine, ilma vahetusteta töö ja varasem töövõimetusleht. Tundub, et riskigrupis on need, kes juba võtavad sageli haiguslehte. Ehk pikad haiguspäevad viivad vähenenud töövõimeni.

Hetkel ei ole loodud mudelid olnud ennustamises edukad, kuid töö jätkub. Seni aga võimaldavad need aru saada, millistele tegevustele põhirõhk suunata, kui tahta haiguspäevi vähendada. Näiteks Mercedez-Benzis vähendati seljaprobleemidega seotud haiguspäevi 75%, sest juhtkond oli ennetusele pühendunud ning võimaldas töötajatel osaleda 16-nädalases treeningprogrammis (töötaja sai igal nädalal 20 minutit tööajast treenida ning vajadusel ettevõtte terapeudi käest nõu küsida).

Kuidas toimib osaajaga töövõimetusleht?

Üks võimalus haiguspäevi vähendada on osaajaga töövõimetuslehe rakendamine. Näiteks Soomes on osaajaga töövõimetusleht vabatahtlik võimalus neile töötajatele, kelle puhul arst on hinnanud, et nad saavad täita 40‒60% oma tööülesannetest. Osaajaga töövõimetusleht lihas-luukonna vaevuste või vaimse tervise häirete tõttu säästab oluliselt raha, sest inimene ei jää töötamisest eemale ning tema tervis taastub kiiremini. 

Kas ka Eestis võiks olla võimalik töövõimetuslehe ajal osaajaga töötada?