Kas mobiilirakendused aitavad töötajatel tervemaks muutuda?

Töökeskkond on viimastel aastatel palju muutunud: vähem on füüsiliselt rasket tööd, samas psühhosotsiaalsed nõudmised ning tehnoloogia kasutamine on suurenenud. 
 
Istuv töö- ja eluviis suurendavad südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi, vähi ja rasvumise tekkeriski. Kehaliselt väheaktiivsed töötajad on tööl vähem tootlikud, neil on vähenenud töövõime ning nad võtavad rohkem haiguspäevi. 
 
Miks aga töökohal töötajate tervisega tegeleda?
 
Töökohtades on juba olemas sotsiaalsed võrgustikud, võimalus jõuda paljude inimesteni ning inimesed veedavad tööl ka suure osa oma ärkvelolekuajast. Töökeskkonnas üritatakse sageli vähendada töötajaid mõjutavaid ohutegureid, tõsta nende tervisealast teadlikkust, hoiakuid ja käitumist. 
 
Tervisega seotud sekkumised töökohal on tõhusamad, kui lähtutakse tõenduspõhistest põhimõtetest:
  1. töötajad saavad mitmel erineval moel osaleda;
  2. alustada tuleb osalejate vajaduste hindamisest;
  3. osalejate aktiivseks kaasamiseks on sekkumisel pigem rohkem kokkupuutepunkte (st töötajaid ei jäeta omapäi);
  4. sekkumine disainitakse osalejate vajadustest lähtuvalt;
  5. tegeletakse mitme ohuteguriga;
  6. toetatakse enesejuhtimist;
  7. kasutatakse meetmeid, mis osalejaid motiveerivad ja julgustavad;
  8. ligipääsetavus ja järelkontroll on lihtsad;
  9. kasutatakse sotsiaalset tuge;
  10. tuginevad käitumise muutmise teoorial (kasutatakse näiteks eesmärkide seadmist, antakse tagasisidet tegevuse tulemuslikkuse kohta, motiveeritakse osalejaid, luuakse seos käitumise ja tervise vahel jne).
Üha rohkem kasutatakse käitumise muutmiseks erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, näiteks mobiilirakendusi ehk äppe. Terviseäppe tekib viimasel ajal nagu seeni pärast vihma.
 
Hollandi teadlased uurisid, kas töötajate vaimse ja kehalise tervise toetamiseks mõeldud mobiilirakendused kasutavad käitumise muutmise põhimõtteid. Selgus, et käitumise muutmise põhimõtteid ja tehnikaid kasutatakse liiga vähe. Ehk tehakse midagi valmis, kuid tegelikult ei ole läbi mõeldud, kuidas see peaks tegelikult inimeste käitumist ja harjumusi muutma.
 
Kehalise aktiivsuse sekkumised ehk treeningprogrammid töökohal on tõhusamad, kui kombineeritakse enesejälgimist koos eesmärgi püstitamisega (kõige levinum näide on sammude lugemine eesmärgiga kõndida vähemalt 10 000 sammu päevas) ning treenida on võimalik kas töökohal või töökoha lähedal. 
 
Kõige parema tulemuse käitumise muutmise põhimõtete kasutamisel sai ichange2 (uus versioon peaks olema ichange3). 
 
 
Teise koha sai endiste Nokia töötajate poolt loodud Wellmo.
 
 
Kolmanda koha sai Provider Resilience.
 
 
Ehk vastus pealkirjas esitatud küsimusele: mobiilirakendused võivad aidata töötajatel tervemaks muutuda, aga ei pruugi. Siit ka soovitus arendajatele: pole mõtet teha äppi äpi pärast, kaasata tuleks tervisekäitumise muutmise asjatundjad ning kasutada tõenduspõhiseid tehnikaid, mis aitavad ka päriselt töötajatel oma tervisekäitumist muuta.