Ergonoomikakongressi V päev: tehisintellekt, raskuste käsitsi teisaldamine ja tööfüsioteraapia mujal maailmas

Kuidas saame tehisintellekti kasutada?

Süsteemiinsener Waldemar Karwowski arvates tuleneb tehisintellekti ohtlikkus alati inimestest ja sellest, kuidas nad tehisintellekti kasutavad, mitte tehnoloogiast endast. Mille pärast siis tuleks muretseda? Tehisintellekt teeb juba praegu asju, mida inimesed ei suuda isegi seletada. Karwowski arvates muutub eristus inim- ja tehisintellekti vahel üha väiksemaks, sest ka masinad suudavad olla loovad ja võtta vastu keerulisi otsuseid. Kuidas see mõjutab tulevikutööd? Kas masinad hakkavad üha rohkem inimestega tööde pärast võistlema? Tööanalüüsi käigus on leitud, et enamikes ametites saab vähemalt osad ülesanded anda masinatele, juba praegu saab Hiinas näotuvastuse abil teha makseid ning ühtlasi otsitakse sel moel ka kurjategijaid. Ergonoomika valdkonnas võiks tehnoloogia areng kaasa tuua ergonoomika 3.0: humaansuskeskse tehisintellekti ehk küberergonoomika, mille keskmes on väärtused ja inimõigused ehk tehnoloogiat kasutatakse ja arendatakse kooskõlas nende põhimõtetega. Siinkohal lisan ka sarjasoovituse: Black Mirror käsitleb tehnoloogia arengu pahupoolt.

Raskuste käsitsi teisaldamise hindamine

Sean Gallagher tutvustas lihtsat tööriista LiFFT (Lifting Fatigue Failure Tool) raskuste käsitsi teisaldamise riskihindamiseks. Tööriist tugineb kudede väsimuspuudulikkuse (fatigue failure) teoorial, mille järgi bioloogiline kude, nagu ka teised materjalid, võib katki minna kas ühekordse maksimaalse jõu või korduva jõu rakendamise tagajärjel. Korduva stressi tagajärjel tekib tekib n-ö kuhjuv kahjustus kudedele. Samas on bioloogilisel koel võime ennast parandada. Küsimus ongi selles, kas kude jõuab ennast ära parandada enne, kui uus jõud seda lõhkuma hakkab? Lisamärkusena: ka treening toimib põhimõttel, et kude taastub n-ö kõrgemale tasemele pärast koormusejärgset puhkust, kuid töökeskkonnas on probleemiks ja lihas-luukonnavaevuste ohuteguriteks ühetaoline koormus, suur korduste arv ja vähe aega taastumiseks. LiFFTi jaoks on vaja kolme numbrit: teisaldatava raskuse massi, suurimat horisontaalset kaugust puusast raskuse keskpunkti ja korduste arvu päevas. Täpsemalt saab veebipõhise versiooniga tutvuda siin. 

Tööfüsioteraapia Rootsis ja Hollandis

Kuna iga kongressi juurde kuulub ka võrgustumine, õnnestus näost näkku tutvuda tööfüsioteraapia taustaga teadlaste Charlotte Wähliniga Rootsist ja Yvonne van Zaaneniga Hollandist. Charlotte on Rootsi Füsioteraapia Assotsiatsiooni juhatuses ning Yvonne tegutseb tööfüsioteraapia teenuse pakkujana. Nende ja teiste (Rose Boucaut Austraalia Füsioteraapia Assotsiatsioonist) eestvedamisel on Maailma Füsioteraapia Konföderatsiooni (WCPT) juurde loomisel tööfüsioteraapia ja ergonoomika alagrupp, hetkel on tegemist veel võrgustikuga, lähemalt saab lugeda siit. Hollandis on eraldi tööfüsioterapeutide organisatsioon, liikmeid umbes 150. Rootsis on sarnasel organisatsioonil (kus on ka puhtalt ergonoomika taustaga inimesi) 600+ liiget. Võrdluseks: Soomes on tööfüsioterapeutide assotsiatsioonil 700+ liiget. Mis siis muudab tööfüsioteraapia teistsuguseks ja miks see vajab eraldi väljaõpet? Esiteks tuleb hästi teada töökeskkonna tausta, lisaks tegeleda tunduvalt rohkem ennetustööga ja lisaks tuleb pakkuda süsteemseid lahendusi organisatsiooni tasandil, vähem on tegelikult individuaaltööd töötajatega (kuigi ka see on oluline osa). Ehk tööfüsioteraapia ei ole ainult kontorivõimlemine ja tooli parajaks reguleerimine (kui ka need võivad olla väike osa tegevustest).

Sellega saigi kongress läbi. Kinnitust sai arusaam, et Eestis vaadatakse ergonoomikat ülikitsalt (à la mugav tool). Maailmas räägitakse üha rohkem ka sellest, kuidas loovust ja disainmõtlemist kasutada selles valdkonnas. Ülipõnev oli kuulata oma ala tippude arutelusid teemade kohta, mis esialgu tundvad lihtsad, kuid süvenemisel osutuvad väga keeruliseks. Kindlasti ei tohiks kompleksseid asju lihtsustada, kuid ka keerulisi teemasid saab anda edasi mõtteselgelt ja arusaadavalt. See on tõeline kunst.

Kui mõni teema põhjalikumalt huvitab, võta ühendust toofusioteraapia@gmail.com #IEA2018Florence