Ergonoomika: moesõna või teadus?

Ergonoomikat kasutatakse vahel tühja moesõnana, näiteks erinevate toodete iseloomustamiseks. Osadel juhtudel on põhjust seda teha ning ergonoomiline toode ongi töötajale parem ning ka teaduslikult tõestatult parem. Teistel juhtudel on tegemist pigem trikitamise ja reklaamiga. Küll aga ei saa ergonoomikast rääkida üksnes töövahendite, nt laua või tooli puhul, ergonoomika valdkond on palju laiem.

Ergonoomika on tõeliselt mitmekesine teadus, kus tegutsevad kinesioloogia, psühholoogia, inseneeria, tegevusteraapia, füsioteraapia ja meditsiinitaustaga spetsialistid. Ergonoomika eesmärk on töö sobitamine töötajaga, mis hõlmab nii füüsilisi, psühhosotsiaalseid kui organisatsioonilisi tegureid. Rahvusvahelise Ergonoomika Assotsiatsiooni (International Ergonomics Association) definitsiooni järgi on ergonoomika eesmärk "soodustada inimese heaolu ja süsteemi toimimist".

Kui vaadata kitsamalt töötaja ergonoomilisi töövõtteid, siis nendegi puhul on oluline sobitada töö töötajaga. Ergonoomiliste töövõtete puhul säilitatakse liigeste keskasend (neutraalne asend), hoitakse raskust või tehakse tööd jõutsoonis (keha lähedal, rinna keskosast reie keskosani), vahetatakse sageli asendeid, vähendatakse jõukasutust, võimalusel kasutatakse raskuste tõstmiseks abivahendeid. Kui seda ei saa teha, kasutatakse pigem suuri lihasgruppe ja sümmeetriliselt.

Millised on ergonoomika põhitõed töötaja jaoks?

Säilita neutraalne asend
Tööta jõutsoonis/ mugavustsoonis
Tee liikumispause (liigu vara, liigu sageli)
Vähenda liigset jõukasutust
Vähenda korduvaid tööliigutusi
Vähenda kontaktstressi
Vähenda vibratsiooni
Taga piisav valgustatus