7 soovitust tervisenädala õnnestumiseks

Kevad pole enam mägede taga ning usinamad planeerivad juba kevadisi terviseüritusi. Millest lähtuda, et asi õnnestuks?
 
Olles mitu aastat olnud erinevate ettevõtete tervisepäevadel ja –nädalatel koolitajaks, tooks välja soovitused nii koolituse tellijale kui ka koolitajale. 
  1. Põhjalik eeltöö on pool võitu. Tervisenädala või –päevaga lahendatakse mingit probleemi, on see siis vähene terviseteadlikkus, sageli esinevad vigastused-valud vmt. Seega oleks hea kaasata algusest peale neid, kellele üritus on mõeldud. Kasutada saab disainmõtlemist ning erinevaid meetodeid, et probleemile lahendusi leida. Võib-olla ei olegi lahenduseks koolitus, vaid hoopis osalusergonoomika töörühma loomine, tööstressi kaardistamine mõne tõenduspõhise hindamisinstrumendiga vmt. Probleemide lahendamiseks ja ideede tekkimiseks leiab mõtteid siit, aga on olemas ka hea eestikeelne raamat “Loovustehnikad” Elina Kallaselt. Üks on aga kindel, põhjalik eeltöö võtab aega, mistõttu tasub juba talvel kevadisi üritusi planeerima hakata.
  2. Lähene tervisele mitmekülgselt. Uue definitsiooni kohaselt on tervis võime ennast juhtida ja kohaneda sotsiaalsete, füüsiliste ja emotsionaalsete väljakutsetega. Seega võiks ka töökoha terviseüritused toetada töötajate enesejuhtimist ning kohanemist nende jaoks oluliste väljakutsetega (lähtudes muidugi eeltöö käigus välja tulnud probleemidest ja vajadustest). 

    Ideid saab ammutada ka Tervise Arengu Instituudi tervisekalendrist.

  3. Sea terviseüritusele eesmärk. Mida sa tahad saavutada? Eesmärk võiks olla SMART ehk konkreetne (Specific), mõõdetav (Measurable), saavutatav (Achievable), asjakohane (Relevant) ja tähtajaline (Timely) ning seotud mõne tervisekasu või harjumusega. Näide: X osakonna 10 töötajat teevad 2 kuu jooksul 3 korda nädalas enne lõunat 10-minutilise liikumispausi. Kui seda tundub liiga palju, siis võib esimene eesmärk olla näiteks teatud protsendi töötajate osalemine terviseüritustel. 
  4. Ära lepi “masstootega”. Koolitus peaks lähtuma sinu ettevõtte vajadustest ja töötajate eripärast (terviseteadlikkus, haridustase, huvid, terviseprobleemid jne). Meie loome selle jaoks enamasti ettevõtte töötaja persoona. Põhjalik eeltöö (vt punkt 1) kehtib ka koolitajale ning kui ta taustatööd ei tee, vaid paneb peale sama “plaadi”, mis kõigile teistele, ei saa ka kasutegur väga suur olla. 
  5. Veendu, et üritusel ON osalejaid. Üks kõige valusamaid olukordi nii ürituse korraldaja kui koolitaja jaoks on see, kui osalejaid on vähe. Ühest küljest on loogiline, et sellised üritused on vabatahtlikud, aga kui isegi töötervise ja –ohutuse eest vastutav inimene ei tule kohale, miks peaks töötaja seda tegema? Parim variant on see, kui tehaksegi tööajast kõigile (või vähemalt mingile grupile) paus ning ka juhid osalevad. See annab signaali, et teema on oluline ning mängib pikemas plaanis rolli organisatsiooni tervisekultuuri kujunemisel. Teine keeruline olukord tekib siis, kui kõik töötajad osalevad videoloengus. Ka sellel formaadil on oma aeg ja koht, kuid olgem ausad, niimoodi ei teki koolitaja ja osalejate vahel sädet. Ühtlasi jääb tegemata koolituse praktiline osa ning kahe asja tegemine samaaegselt tähendab seda, et ei tehta kumbagi (või pigem tehakse tööd). 
  6. Veendu, et üritusel on ÕIGED osalejad. Terviseloengutel käivad peamiselt need, kes on niigi terviseteadlikud. Kuidas aga saada erinevaid, just "haavatavaid" sihtrühmi (näiteks uued töötajad, terviseprobleemi või puuetega töötajad, vanemaealised töötajad) koolitusele? Kuidas rääkida näiteks sõltuvus- ja vaimse tervise teemadest, millega kaasneb paraku rohkem tabusid kui näiteks toitumise või liikumisega? Millega tuleb arvestada, kui tahta rohkem mehi terviseüritustel osalema? Ka siin on oluline õppida tundma oma sihtrühma, mõelda läbi just neid kõnetavad sõnumid ning tagada neile võimalused osalemiseks.
  7. Pane paika järeltegevused. Sageli juhtub, et koolitusest saadakse korraks hea emotsioon, kuid sinnapaika see jääbki (“oli tore, lähme nüüd päriseluga edasi”). Seega tuleks juba enne koolitust planeerida järeltegevused, mille koolitaja saaks välja hõigata. Näiteks kui loengu teemaks on töötajate liikumisaktiivsuse tõstmine, siis võiks järeltegevuseks olla sammuvõistlus, treppide kasutamise soodustamine, liikumispauside tegijate premeerimine vmt.
Nendest soovitustest lähtuvalt oleme ka enda vigadest palju õppinud ning koolituspõhimõtteid aja jooksul päris palju muutnud.