Esmakordne äge alaseljavalu on enamike inimeste jaoks ehmatav, ebameeldiv ning hirmutekitav. Esmalt tuleb alaseljavalu puhul välistada punased lipud (vt allpool) ning siis lähtuda järgnevatest põhimõtetest. Esiteks tuleb leppida asjaoluga, et ägedat alaseljavalu kogeb elu jooksul enamik inimesi. Üldiselt saab sellest mõne päeva või paari nädalaga üle, kui asjasse rahulikult suhtuda (st mitte vältida pikema perioodi jooksul teatud liigutusi ega arvata, et valu põhjus on midagi hullu), säilitada liikumisaktiivsus ja võimalusel ka töötamist jätkata. Selg on tugev ning üldiselt EI ole seljavalu põhjus struktuurne (nt rüht). Enamasti ei vaja äge alaseljavalu ka spetsiifilist ravi ega kalleid uuringuid. Liikumine ja muud aktiivsed tegevused vähendavad valu, tagavad kudede piisava verevarustuse, aitavad kaasa paranemisele ning ennetavad lihasnõrkuse teket. Kõik need tõenduspõhised soovitused ning alaseljavalu ravijuhised leiab siit. Siin saab tutvuda eestikeelse patsiendimaterjaliga ägeda ja kroonilise alaseljavalu teemal.

Hinda seisundit lippude süsteemiga

Alaseljavalu ja teiste terviseprobleemide puhul kasutatakse biopsühhosotsiaalset hindamist, mille kaudu selgitatakse välja peamised takistused (nn lipud) vigastusest taastumisel ja tööle naasmisel. Lippude hindamine võimaldab läheneda süsteemselt ning aru saada, millist sekkumist konkreetne töötaja vajab. 
  • Punased lipud - sümptomid, mille puhul tasuks alaseljavalu tõsiselt võtta ja arsti poole pöörduda: nõrkus, tundlikkusehäired või tuimus alajäsemetes, põiepidamatus, seljavalu koos palaviku või tugeva kõhuvaluga, üldseisundi pidev halvenemine, varasem pahaloomuline kasvaja, traumajärgne seljavalu. NB! Vaid 1% ägedast alaseljavalust on põhjustatud äärmiselt tõsistest seisunditest
  • Kollased lipud - inimese mõtted, tunded, käitumised seoses terviseolukorraga (nt on tekkinud liigutushirm, mistõttu inimene väldib ettekummardumist ning loodab liialt passiivsetele ravivõtetele, nt massaaž).
  • Oranžid lipud - vaimse tervise häired, nt depressiooni või ärevushäirega inimestel esineb rohkem alaseljavalu.
  • Sinised lipud - töötaja ja tööandja uskumused töötamise ja tervise kohta (nt kui töötaja usub, et töö on tervisele kahjulik või tööandja pole nõus tegema töökeskkonnas kohandusi).
  • Mustad lipud - süsteemsed takistused ja laiem sotsiaalne kontekst (nt Eestis pole tööle naasmise süsteemi, Eestis on kutsehaigused aladiagnoositud, töö iseloomu tõttu pole võimalik teha vajalikke kohandusi jne). 

Alaseljavalu tööl

Alaseljavalu teke on enamasti mitmepõhjuslik ning ühte süüdlast välja tuua on keeruline. Teatud juhtudel võib väita, et seljavalu on tekkinud töö tõttu, kuid selle otsuse teeb töötervishoiuarst. Sagedamini võib töö juba olemasolevat probleemi süvendada. Kui vaadata töökeskkonda, siis on mittespetsiifilise alaseljavalu ohutegurid üldvibratsioon ja kehatüve painutus. Konkreetse põhjusega (nimmeradikulopaatia) alaseljavalu puhul on tööga seotud ohuteguriteks füüsiliselt raske töö, kehatüve painutus ja kehatüve painutus + raskuste käsitsi teisaldamine. Tundub lihtne ja loogiline? Tegelikult on asi keerulisem, sest paljud uuringud ei ole leidnud seost ettepainutuse ja alaseljavalu vahel.

  • 198 Taani sinikraed: selja ettepainutus >30˚ seotud MADALAMA seljavalu intensiivsusega (Villumsen jt 2015).
  • EI OLE seost ettepainutuse (keskmiselt 40-60 minutit päevas) ja alaseljavalu tekke või süvenemise vahel (Lagersted-Olsen jt 2016).
  • Süstemaatiline ülevaade (kokku 99 uuringut): PUUDUB põhjuslik seos tööl tehtavate kehaliste tegevuste ja alaseljavalu vahel (Kwon jt 2011).
  • Süstemaatiline ülevaade: raskuste tõstmine EI OLE iseseisev alaseljavalu põhjustav tegur (Wai jt 2010).

Seega tööl ei pea vältima ettekummardamist ega raskuste tõstmist. Sageli on probleemiks see, et ühes asendis ollakse väga pikalt, tehakse pidevalt ühte ja sama liigutust, hakatakse suurt raskust tõstma ilma soojenduse või kehalise ettevalmistuseta. Terviseprobleemid tekivad sageli siis, kui töötaja kehaline töövõime ei vasta tööl esitatavatele nõudmistele. Ülioluline on ka töökoha ergonoomika: nt sobiva kõrgusega töötasapinnad ja tõstmise abivahendid, et tööd saaks teha mugavates asendites. Unustada ei tohi ka psühhosotsiaalseid tegureid: kõrgeid nõudmisi ja vähest kontrolli oma tööülesannete üle.

Enamik inimesi, kellel esineb alaseljavalu, võivad tööle tagasi minna enne, kui valu on täielikult taandunud. See aga tähendab, et võib tekkida vajadus tööülesandeid veidi kohandada. Analüüsides asendeid ja olukordi, mis valu suurendavad, on võimalik koos füsioterapeudiga leida meetmed, mis olukorda leevendavad.

Uuri ka alaseljavalu ennetava treeningu kohta.