Kui töötaja taastub terviseprobleemist või vigastusest, tekib küsimus: millal tööle tagasi minna? Ühest küljest peab tööle naasmine olema töötaja jaoks ohutu ning vältima peaks liigset kiirustamist, teisalt on tööl n-ö ravitoime ehk õigesti doseeritud töökoormus võib paranemisele kaasa aidata. Probleemiks on liiga pikk töölt eemalolek, sest mida kauem töölt eemal olla, seda raskem on nii vaimselt kui füüsiliselt tööle naasta ning seda suurem on risk pikaajalise töövõimekao tekkeks. Täpsemalt saab tööle naasmise kohta lugeda Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri kodulehelt.

Tööle naasmisest võib rääkida mitmest erinevast aspektist: tegemist on nii protsessi ehk tegevuste kogumi kui tulemusega.

  1. Tööle naasmine on töötaja tagasiminek tööle pärast terviseprobleemi tõttu eemalolekut, mis lähtub põhimõttest, et tähendusrikas ja ohutu töö on osa paranemisprotsessist! Inglise keeles kasutatakse terminit return to work (lühend RTW).
  2. Tööle naasmine on ka tulemus, mida kasutatakse töö- ja tervisealases teaduskirjanduses ehk kui uuritakse teaduslikult mingeid sekkumisi, peaks tööealiste puhul olema üheks eesmärgiks ka tööle tagasiminek. 
  3. Puuetega töötajate puhul on tööle naasmise programm põhimõtteliselt üks tööalase rehabilitatsiooni protsess, mis on suunatud neile, kes on kunagi töötanud või soovivad tööle minna. See hõlmab erinevaid teenuseid nagu tööalane nõustamine, tööpraktika, töösobivuse hindamine, tööalane väljaõpe, oskuste arendamine ja ümberõpe, töökoha ergonoomika hindamine, töötamise abivahendite kasutamine, töökoha kohandamine, kehalise töövõime treening (work conditioning), mille puhul valmistatakse töötaja üldfüüsiliselt tööks ette, ja nn töökarastus (work hardening), mille puhul on eesmärgiks treenida konkreetseks tööks vajalikke oskusi.
  4. Tegemist on protsessiga, millel on 4 põhietappi: töölt eemalolek (off work), uuesti tööle (work reentry), tööl püsimine (retention) ja edasijõudmine (advancement).

Teema olulisus

Eestis on üksnes 11,79% ettevõtteid, kellel on mingisugune tööle naasmise protseduur, Euroopa Liidus keskmiselt on see 68,42%! Lisaks kannatab 57,5% 55-64-aastastest töötajatest kroonilise terviseprobleemi käes ja 38,3% 50-69-aastastest on lõpetanud terviseprobleemi või puude tõttu töötamise.

Hetkel on Eestis olukord, kus töötaja on terviseprobleemi tõttu töölt ära, ravib ennast terveks ja tuleb tagasi. Ja kui ei ravi, siis ei tule. Või tuleb haigena täiskoormust tegema ja olukord läheb veel hullemaks. Olukorras, kus Eestis on töötajaid puudu ja olemasolev töötajaskond vananeb, on oluline, et ei jäetaks tähelepanuta ka neid töölkäijaid, kellel on vaid ajutine terviseprobleem. Puudub süsteem, mis toetaks töötajat ja tööandjat. Kui töötaja on terviseolukorra tõttu töölt eemal, kannatavad üldjuhul nii töötaja kui tööandja majanduslikku kahju. Lisaks mõjutab kaua töölt eemalolek negatiivselt töötaja vaimset tervist ja elukvaliteeti, mistõttu tööle naasmist peetakse eduka paranemise tunnuseks.

Raportis "Töökeskkonna ja töötingimuste mõju ajutise ja püsiva töövõimetuse kujunemisel" tuuakse välja, et oleks vaja: "Haiguslehe pikkuse järgi kavandada sekkumismeetmed, mis võimaldaksid siduda tööalase rehabilitatsiooni raviga ning võimalusel naasta ka osalise ajaga tööle pikemate haiguslehtede korral, et säilitada side töökoha ja töötamisega. Kaaluda võiks kaheastmelise süsteemi loomist, kus 6-7 nädalase haiguslehe pikkuse juures kaalutakse osalise töötamise võimalust vajadusel kohandatud töötingimustega olemasoleva tööandja juures. Pikema haiguslehe korral nt 4 kuud või 6 kuud, kaaluda struktuurset sekkumist koos juhtumikorralduse vajadusega, et aidata kohandada pikaajaliseks kujunenud haigusega inimesele töökohta või vajadusel kaaluda ka uue sobiva töökoha leidmist” (CentAR, 2015, lk 14).

Kuidas tööle naasmine toimub?

Oluline on võimalikult ruttu (st kui on selgunud, kui kaua töötaja taastumine aega võib võtta), hakata planeerima tööle naasmist. Nii töötaja, tööandja, tervishoiu- ja töötervishoiuspetsialistid peaksid olema aktiivsed osalejad ja tegema koostööd. Vaja on hinnata, mida ja kuidas töötaja saab teha, milline on järk-järguline koormuse tõstmise plaan, kas vaja on mingeid kohandusi või abivahendeid jne. Kui konkreetne plaan on paigas, on kõigil osapooltel tunduvalt lihtsam seda ellu viima hakata ja jälgida, kas on vaja teha mingeid muudatusi, kas töötaja vajab lisatoetust vms.

Üldine põhimõte on, et tegevusi tuleks alustada võimalikult vara (hiljemalt 1 kuu pärast haiguslehele jäämist). Selline süsteem toimib nii Soomes kui Suurbritannias. Varajane alustamine vähendab võimalust, et probleem muutub krooniliseks. Eestis kiputakse ära unustama, et terviseprobleemist taastumine võtab aega ja õiget koormust ning paljudelt töötajalt nõutakse kohe pärast naasmist 100%-list koormust. Järk-järguline tööle naasmine (inglise keeles kasutusel terminid therapeutic work resumption, graded work exposure, graded return to work) tähendab seda, et töötaja naaseb tööle enne, kui ta suudab täita kõiki tööülesandeid. Tööaega ja ülesandeid suurendatakse järk-järgult, kuni töötaja suudab jälle oma tavapärase töökoormusega toime tulla. Õigesti doseeritud töökoormus on osa paranemisprotsessist! See praktika peaks olema seotud taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenustega, sest aitab ennetada püsivat töövõimekadu.

Töötajal, kes endise koormusega töötada ei saa, on erinevad variandid
• Järkjärguline tööülesannete hulga ja tööaja suurendamine 
• Tööaja muutmine 
• Tööülesannete muutmine 
• Töökoha kohandamine / tööks vajalikud abivahendid

Eduka tööle naasmise retsept

2017. aastal avaldatud süstemaatilise ülevaateartikli tulemuste järgi saab lihas-luukonna vaevuste ja kroonilise valu tõttu töölt eemal oldud aega edukalt lühendada. Selleks peavad tööle naasmise programmides olema sekkumised vähemalt kahest järgnevast valdkonnast:

  1. tööfookusega terviseteenused: FÜSIOTERAAPIA, tegevusteraapia, psühhoteraapia (näiteks tööfookusega kognitiiv-käitumuslik teraapia), tervisekontroll, järk-järgulise raskusastmega treening (graded-activity exercises), nn töökarastus (work hardening);
  2. teenuste koordineerimine: juhtumikorraldus, tööle naasmise planeerimine, toimiv suhtlus tervishoiuspetsialistidega;
  3. töökohandused: tööülesannete kohandamine, ergonoomilised vm töökeskkonnakohandused, juhendajate koolitamine.

Kokkuvõtlikult võib väita, et kõige parem investeering on erinevatest valdkondadest integreeritud sekkumised!

Eduka tööle naasmise puhul on olulised 7 põhimõtet.