Tööliigutustest seostatakse suurte liigeste kulumist sagedase treppidel kõnni, raskuste tõstmise, ebatasasel pinnal kõnni, põlvitamise ja kükitamisega.  Eestis toimub aastas >3000 endoproteesimist, millest 55% on puusaliigese ja 40% põlveliigese operatsioonid. Üha rohkem pannakse tehisliigeseid ka noorematele, töötavatele inimestele. Kui on teada, et liiges läheb vahetamisele, tuleb hakata regulaarselt õigeid liikuvus-, jõu- jm harjutusi tegema, mitte liikumist vältides operatsiooni oodata. Õige liikumise abil on võimalik operatsiooni kas üldse ennetada või vähemalt edasi lükata.

Hetkel on ametlikus süsteemis puudu lüli, mis aitaks töötajal tegeleda intensiivsema taastumise, tööks ettevalmistuse ja järk-järgulise tööle naasmisega (sh tööliigutuste ja –keskkonna kohandamisega). Töökeskkonnas on oluline arvestada, et paljudel on kroonilise liigesvalu tõttu tekkinud ka liigutushirm ehk kinesiofoobia (kui kehakaal väga kõrge, siis seda rohkem), mistõttu ei julgeta paljusid liigutusi teha. Samas liikuda on vaja. Ja ka soovitused lähevad aina liberaalsemaks, näiteks peaks (ettevaatlikult ja väikeste kohandustega) proovima pärast põlveoperatsiooni põlvitada, kogenud mäesuusataja võib sellega edasi tegeleda jne.

Kahjuks ei ole spetsiifilisi juhendeid, millest tööle naasmisel lähtuda, pigem aitab siin töötaja, raviarsti, töötervishoiuarsti, (töö)füsioterapeudi, tööandja jt koostöö ja individuaalne lähenemine. Pärast liigeste vahetamise operatsiooni tuleb olla ettevaatlik raske füüsilise tööga, sh raskuste käsitsi teisaldamisega (>10 kg korraga ja suure intensiivsusega), sügava küki (parem oleks kasutada poolkükki), äkiliste liigutuste, kõrgustes töötamise, pikaajalise seisva tööasendi ja pikkade vahemaade läbimisega jalgsi.

Küsi meilt nõu!